Ülevaateuuring osutab, et jooksmine põlvi ei riku

Ülevaateanalüüs osutas, et oht osteoartriidi tekkeks pole märkimisväärselt seotud ei regulaarse trenni hulga ega trenniks kulutatud ajaga.
Ülevaateanalüüs osutas, et oht osteoartriidi tekkeks pole märkimisväärselt seotud ei regulaarse trenni hulga ega trenniks kulutatud ajaga. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Värske rahvusvaheline ülevaateuuring toob hea uudise jooksusõpradele. Nimelt selgus, et tervisejooks polegi seotud tingimata osteoartriidi ehk põlve liigesekõhre kulumisega.

Artriit kujutab endast liigesepõletikku. Kõigist liigisevaevustest on kõige levinum põlvede osteoartriit. Selle käigus kulub põlveliigest kaitsev kõhr ajas üha rohkem ära, muutes liigese vastuvõtlikuks vigastustele ja tursetele, vahendab Gizmodo.

Näiteks USA-s kannatab mingis vormis osteoartriidi käes umbes 32,5 miljonit inimest. Kerge või mõõduka osteoartriidiga inimestel võib aeg-ajalt esineda liigesevalu ja -jäikust, mida saab leevendada käsimüügi-valuvaigistite ja koduse raviga. Raske osteoartriidiga inimesed võivad aga kurta sedavõrd kurnavat valu ja tegutsemisvõimetust, et abi on ainult põlveoperatsioonist.

Osteoartriidi suurim riskitegur on inimese vanus. Samuti kipub see tekkima rohkem naistel, päriliku eelsoodumusega inimestel ja ülekaalulistel, kelle põlved on kehakaalu tõttu suurema surve all. Osteoartriiti on seostatud ka stressirohkete töödega, kus tuleb palju raskusi tõsta ja kükitada.

Vähem oli seni selgust küsimuses, kas tööväline aktiivne eluviis võib põlvede osteoartriiti soodustada või süvendada. Hirm, et näiteks tervisejooks ajapikku põlved ära rikub, on üsna levinud.

Uue uuringu autorid tõid küsimusse selgust. Selleks vaatasid nad läbi kuus varasemat teadustööd, milles kajastusid ühtekokku 5065 vähemalt 45-aastase inimese kohta 5–12 aasta vältel kogutud andmed. Ühelgi uuritud inimesel polnud enne uuringus osalemist osteoartriiti diagnoositud.

Ülevaateanalüüs osutas, et oht osteoartriidi tekkeks pole märkimisväärselt seotud ei regulaarse trenni hulga ega trenniks kulutatud ajaga. Uuringu kaasautori ja Oxfordi Ülikooli teaduri Thomas Perry sõnul on see teadmine oluline nii arstidele kui ka inimestele endile, kes võivad oma tervise parandamiseks just rohkem trenni vajada. 

Teine mõne aasta tagune uuring seadis trenni halva mõju põlvele samuti kahtluse alla. Pigem paistis regulaarsetel tervisejooksjatel olema vaevuseoht teistest väiksem ja nende põlved võisid valutada hoopis muudel põhjustel. Neile, kes juba osteoartriidi all kannatavad, võivad venitus- ja jõuharjutused hoopis leevendust tuua. Passiivne eluviis võib neil liigeseid hoopis jäigemaks muuta.

Ülevaateuuringus vaadeldud teadustööd põhinesid inimeste endi väidetel oma trenniharjumuste kohta ehk andmed võisid olla teatud määral kallutatud. Samuti ei õnnestunud uurijatel välja selgitada, kuidas mõjutas inimeste põlvi iga trenniliik eraldi. Nii võib juhtuda, et eri tüüpi harjutused on seotud osteoartriidiga heas või halvas mõttes.

Samuti võib osteoartriit tekkida trenni tegemise järel neil, kes on varasemate vigastuste tõttu juba põlvehädadele vastuvõtlikumad. Autorite sõnul vajab teema kõige selle tõttu täiendavaid uuringuid.

Uuring avaldati ajakirjas Arthritis & Rheumatology.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: