Inimene on oma evolutsiooni käigus kohastunud kõndima. Meie kaugemad sugulased australopiteegid hakkasid püstasendis käima juba nelja kuni viie miljoni aasta eest, vahendab Medium.com.

Ka meie kehad on mõeldud iga päev piki maid läbima. Pikad jalutuskäigud, eriti veel metsas, on meile tervislikud mitmel moel. Need tugevdavad meie luid ja lihaseid, parandavad südameveresoonkonna tööd ja ainevahetust. Ühtlasi annavad need meile parema enesetunde.

Tänapäeval vaevab maamuna tegusaimat inimlaste esindajat Homo sapiens'i aga küsimus: kui palju oleks vaja iga päev oma tervise hoidmiseks kõndida? Vastus on pealtnäha kõigile teada: 10 000 sammu. Kust see arv aga võetud on?

Aastal 1964 toimusid olümpiamängud Tokyos. Kuna spordipidu oli väga menukas, otsustas kohalik ettevõte Yamasa sellelt kasu lõigata. Yamasa tuli turule maailma esimese sammulugejaga. Käekella või ripatsit meenutav seade kandis nime manpo-kei, mis tähendab 'kümme tuhat meetrit'.

Miks just kümme tuhat? Sellele küsimusele pole teaduslikku vastust, sest ettevõte valis arvu suvaliselt.

Tennessee Ülikooli professori David Bassetti sõnul polnud tol ajal mingit tõestust, et just 10 000 oleks kuidagi õige arv. Ta lisab, et Jaapani turunduskampaania autoritele lihtsalt meeldis selle arvu kõla ja nad pidasid seda suurepäraseks aktiivse elustiili näitajaks.

Kõik, mis ilmub, pole kuld

Hiljem avaldati rida uurimusi, mis paistsid juhuse toel tekkinud müüti kinnitavat. Uuringute metodoloogia oli aga vigane. Uurijad jälgisid lihtsalt inimesi, kes kõndisid päevas 10 000 sammu ja võrdlesid neid inimestega, kes tegid päevas 3000 või 5000 sammu. Ühtlasi mõõtsid uurijad inimeste põletatud kaloreid, vererõhku ja veresuhkru taset.

Taoliste teadustööde tulemused ei üllatanud kedagi. Neist nähtus, et astudes päevas 10 000 sammu, kaotab inimene rohkem kaalu, kui poole vähem samme astudes. Keegi ei võrrelnud aga, mis juhtuks, kui inimene kõnniks päevas näiteks 8000 või 12 000 sammu.

Alles 21. sajandil hakati teemat teisiti uurima. Teadlasi huvitas nüüd rohkem, mitu sammu oleks parim päevas teha, et inimese tervis oleks korras ja tema oht enneaegselt surra võimalikult väike.

Esimesed tulemused, mis 2011. aastal avaldati, näitasid, et 10 000 sammu asemel on hea teha päevas umbes 7500 sammu. Kuna laiem avalikkus uskus endiselt 10 000 sammu müüti, ei saanud tulemus erilist kõlapinda.

Teadlased uurisid teemat siiski edasi, vahel ka pika-aegsetes uuringutes. Näiteks kutsus Massachusettsi Ülikooli töörühm Amanda Paluchi juhtimisel 2005. aastal oma uuringusse üle 2000 hea tervisega mehe ja naise. Kõigile osalejatele anti sammulugejad, mis lugesid kokku iga inimese päevased sammud ja jälgisid tema kõnnaku jõulisust. Nii kogusid uurijad andmeid kokku 13 aastat ehk aastail 2005–2018.

Töörühm leidis, et inimestel, kes kõndisid päevas keskmiselt 7000 sammu, oli enneaegse surma oht 50–70 protsenti väiksem kui neil, kes liikusid vähem. Sammude jõulisus ega kõnnikiirus ei osutunud seejuures oluliseks. Uurijad leidsid hoopis, et enam kui 7000 sammu tegemine ei paistnud uuritavatel enneaegse surmariski kuidagi rohkem vähendavat.

Ka pool tundi aiatööd aitab

Nüüd sai sama uurimisrühm valmis veel ühe meta-analüüsiga. Seekord võrdlesid nad omavahel enam kui 47 000 Aasia, Austraalia, Euroopa ja Põhja-Ameerika päritolu inimese andmeid.

Tuli välja, et päeva parim võimalik sammude arv on erinevas vanuses inimestel erinev. Enneaegse surma ärahoidmiseks tuleks 60-aastastel teha päevas 6000–8000 sammu. Noorematel oleks tervislik astuda päevas 8000–10 000 sammu.

Amanda Paluchi sõnul on uuringu olulisim järeldus, et ka õige pisut rohkem kehalist aktiivsust päevas teeb inimesele head. Eriti tähtis on see neile, kes liiguvad väga vähe.

Nagu näitas teinegi hiljuti ilmunud teadustöö, pole kehalise aktiivsuse puhul valesid valikuid. Igal juhul on tähtis lihaseid tugevdada. Inimese lihaseid võib tugevdada ja seeläbi elukaart pikendada ka pool tundi aiatööd nädalas.

Uus meta-analüüs ilmus ajakirjas The Lancet Public Health.