Enese liigutamine üksnes ei leevenda seljavalu, vaid võib seda ka ennetada. Inimese selgroog on loodud liikuma, painduma ja raskusi tõstma ning hoidma seeläbi luid ja pehmeid kudesid tugeva ja nõtkena, vahendab The Conversation.

Regulaarne liikumine ja trenn võivad aidata inimesel ammutada ja taastada jõudu, vastupidavust ja paindlikkust. Pealekauba võib liikumisest abi olla tugevate valuhoogude korral alaseljas. Just seepärast soovitavad terviseasjatundjad sageli alaselja valu vastu kehalist aktiivsust.

Miks just trenn?

Ehkki kehalist aktiivsust soovitatakse valu üle kurtvatele inimestele sageli, pole teadlastele seni päris selge, miks just see toimib. Samuti pole teada, kui palju trenni tuleks valu korral teha.

Siiani on teadlased oma töödes uudistanud eeskätt treeningu mõju selgroo ümbrusele. Näiteks hinnati ühes uuringus seda, kuidas leevendab seljavalu selgroo- ja alakehalihaste tugevdamine. Siiski jäi seal pisut selgusetuks, miks enda liigutamine ikkagi seljavalu leevendab.

Üha enam tõendeid viitab aga, et trenn põhjustab närvisüsteemis, sealhulgas ajus teatud funktsioonides nii-öelda häid muutusi. Põhimõtteliselt mõjutab liikumine otseselt inimese valukogemust, sest vähendab tema tundlikkust võimalike kahjustajate suhtes. Seda nähtust nimetatakse trennitekkeliseks hüpalgeesiaks ehk vähenenud valutundlikkuseks.

Ühes uuringus paluti valu mitte kurtvatel täiskasvanutel teha 15 minuti jooksul intensiivset aeroobset trenni, näiteks sõita jalgrattaga või joosta. Liikumise valuvaigistav toime vallandus neil umbes 30 minutit pärast trenni lõppu.

Mis nende kehas täpselt toimus? Uuringute järgi mitu muutust korraga, millest kõige märkimisväärsem on loomulike valu vaigistavate hormoonide eritumine kehas. Näiteks eritus trenni teinud inimestel rohkem endokannabinoide, adrenaliini, noradrenaliini, endorfiine ja serotoniini.

Loetletud ained ei aita üksnes otseselt valu vähendada, vaid tõstavad ühtlasi inimese tuju. See on oluline täpsustus, sest valukogemus sõltub otseselt inimese mõtetest, tunnetest ja tajutud kontrollist valu üle.

Ühtlasi oletavad teadlased, et trenni tagajärjel väheneb inimese valutundlikkus, kuna tema närvisüsteemis tekivad uued kasulikud ühendused. Võrreldes hormoonieritusega vajab see muutus rohkem aega, ent peaks teadlaste hinnangul vähendama ajapikku inimese liikumisega seotud valu.

Ehkki trennitekkelise hüpalgeesia täpse toime uuringud jätkuvad, on selge, et isegi valu kiuste trenni tehes vallandab inimene oma kehas äsja kirjeldatud valuvaigistavad muutused.

Tee meeldivat trenni, mitte endale liiga

Millist trenni siis seljavalu korral tegema peaks? Siinkohal uuringud mingit kindlat tüüpi harjutusi või soovitusi ette ei anna. Abi võib olla igapäevasest aktiivsest liikumisest ja mis tahes trennist üheskoos.

See ei tähenda, et seljavaluga inimene peaks päevapealt hakkama pikki maid jooksma või raskusi tõstma. Pigem tuleks igaühel ise hinnata, mida ta parasjagu teha suudab ja sealt järk-järgult koormust tõsta. Vastasel korral on oht end ülepingutusega vigastada.

Uurijad soovitavad valida liikumisviis ka meeldivuse järgi – nii jääb inimene oma selja heaollu panustama eeldatavasti pikemaks ajaks. Mis iganes liikumisviisi keegi valib, oluline on mitte pikalt ühes asendis istuda, osutavad asjatundjad. Kaaluda võib ka seisvas asendis kontoritöö tegemist.

Seljavalu põhjus on enamasti mõni kerge nikastus või venitus, mis möödub mõne nädalaga. Isegi kui valu jääb püsima mitmeks kuuks, soovitavad uurijad ikkagi süstide ja kirurgiliste operatsioonide asemel lihtsat liikumist.