Leedsi Ülikooli teadlasrühm leidis hiirtega tehtud katsetes, et vere voolu tajuva valgu Piezo1 rivist välja löömisel väheneb verd lihastesse juhtivate kapillaaride tihedus. Pärsitud vereringe tähendab omakorda, et liigutamine muutub raskemaks. Ehkki see ei mõjuta hiirte näitel loomade liikumisiha, võib see seada piirid sellele, kui palju nad järjest end liigutada jaksavad.

Uurijate sõnul võivad aidata nende tulemused bioloogiliselt selgitada, miks trenni tegemine vähem liikudes üha raskemaks muutub. Nad tegid katseid küll hiirtega, kuid sama Piezo1 valk on olemas ka inimestel. Vähesema liikumise tõttu ei kao küll inimestel retseptor ära, kuid vereringe aeglustumise tõttu muutuks nõrgemaks selle edastatav signaal. See omakorda vähendab taas kapillaaride tihedust.

Uuringu juhtivautori Fiona Bartoli sõnul kaitseb liikumine inimest südameveresoonkonna haiguste, diabeedi, depressiooni ja vähi eest. Näiteks vigastuste, töö iseloomu või rohke arvuti kasutamise tõttu liiguvad paljud aga soovitatust vähem, misläbi kasvab nende haigestumisrisk. Bartol lisab, et vähene liikumine võib viia allakäiguspiraalini, kus inimese vorm muutub üha halvemaks.

Tema sõnul on paljud liikumise hüved küll teada, kuid kuidas trenni hea mõju molekulaartasandil väljendub, on senini suuresti mõistatus. Uus uuring toobki nüüd esile seose inimese kehalise aktiivsuse ja soorituse vahel, mis sõltub molekulaarsel tasandil Piezo1 retseptorist. Teisisõnu on liigutamine ja seeläbi Piezo1 valgu koormamine Bartoli sõnul väga tähtis, et säilitada oma tervist ja kehalist suutlikkust.

Uuringu põhjal on muutused pika vinnaga. Olulisi erinevusi nähti tavaliste ja häiritud Piezo1 avaldumisega hiirte puhul kümne, kuid mitte kahe nädala järel. Teadlased jälgisid hiirte kõndi, ronimist ja rattal jooksmist ning täheldasid, et pärsitud valguga hiired olid oma liikumistes palju passiivsemad. See viitas neile, et normaalse kehalise aktiivsuse säilitamiseks on Piezo1 väga tähtis.

Uurijad arvestasid ka võimalusega, et pärsitud valguga rühma hiired polnud lihtsalt liikumisest eriti huvitatud. Ometi nähtus, et mõlemad rühmad kulutasid liikumisele sama palju aega. Erinev oli hoopis see, et pärsitud valguga hiired tegid jooksurattal sama ajaga vähem ringe ja jooksid aeglasemalt. See osutas, et nende liikumishuvi võis olla endine, kuid keha suutlikkus lihtsalt väiksem.

Uuringu autori David Beechi sõnul heidab töö uut valgust Piezo1 valgu olulisusele. Retseptor avastati suhteliselt hiljuti, kuid on teadaolevalt ainus valk kehas, mis suudab tajuda vere voolukiirust. Näiteks on see seeläbi oluline veresoonte arengus. Nüüd tehtud tähelepanek ilmestab, et valk on tähtis ka täiskasvanud isendite jaoks.

Beech lisas, et avastus annab võimaluse otsida uusi viise lihasnõrkuse raviks. Kui kärbunud  lihastega inimeste kehas Piezo1 valgu tööd ergutada, võib aidata see parandada inimeste baasvormi.

Uuring ilmus ajakirjas Journal of Clinical Investigation.