Tervise ja hea vormi nimel soovitatakse inimesel liikuda vähemalt 30 minutit päevas või 150 minutit nädalas. Arvestades, et ööpäevas on 1440 minutit, moodustab soovituslik pooltund sellest vaid kaks protsenti. Lõviosa päevast möödub paljudel siiski istudes, vahendab The Conversation.

Varasematest uuringutest on teada, et istuv eluviis võib olla lausa sama kahjulik, kui suitsetamine. Nüüd leidis rahvusvaheline teadlasrühm, et 30 minutit liikumist päevas istuvast eluviisist tingitud kahjusid ei korva. Siiski pole olukord lootusetu, vaid istuval töötajal tuleb leida liikumise ja istumise vahel tervislikum tasakaal.

Järelduseni jõudmiseks kasutas teadlasrühm kuue varasema eri riikides tehtud uuringu andmeid enam kui 130 000 täiskasvanu kohta. Kõigis kasutatud uuringutes oli esmalt inimeste harjumusi aktiivsusmonitoriga kaardistatud. Seejärel jälgiti kõigis uuringutes osalejaid 4–14 aasta jooksul, et näha, ega mõni neist enneaegselt ei surnud.

Uue uuringu autorid leidsid, et neil, kes istusid päevas alla seitsme tunni, vähendas pool tundi trenni suremusriski kuni 80 protsenti. Neil, kes istusid päevas 11–12 tundi, trennipooltund nii tugevat mõju ei avaldanud. Teisisõnu, istuva eluviisiga inimene peab päevas liikuma rohkem kui 30 minutit.

Istuva eluviisiga inimestel võib pool tundi trenni päevas siiski enneaegse surma riski 30 protsenti vähendada. Seda aga vaid juhul, kui inimene liigub päevas nelja-viie tunni jooksul kergelt: näiteks poes käies, kokates või aiatöid tehes. Igal juhul aitab see, kui istuda päevas alla 11 tunni.

Tervisliku elustiili isiklik kokteil

Uurijate sõnul võib kerge liikumise, trenni ja istumise segu võrrelda kokteiliga. See tähendab, et tervisliku eluviisi võib saavutada erinevaid retsepte järgides. Näiteks võib inimene teha päevas 30 minutit trenni, liikuda jalutamise või kodutööde käigus mõõdukalt umbes kuus tundi ja istuda umbes kümme tundi. Terviseriskid oleksid sel juhul samad kui inimesel, kes teeb trenni 55 minutit, liigub mõõdukalt umbes neli tundi ja istub 11 tundi.

Uuringu autorite sõnul aitab nende töö paremini mõista, mida tervislik ja liikuv elustiil üldse tähendab. Teadlased on trenni kasulikku mõju küll aastakümneid uurinud, kuid seni on suuresti jäänud tähelepanuta, kuidas mõjutab trenni tõhusust ülejäänud päev.

Niisiis soovitavad autorid 30-minutilise igapäevase trenni asemel mõelda igal inimesel välja endale isiklik liikumiskava. Igaüks võib oma aktiivsuskokteili ise sobival moel kokku panna. 

Kui inimese töö naelutab ta kaheksaks tunniks laua taha, siis koju jõudes tund aega trenni tehes ja mõni tund näiteks koristades või aiatöid tehes jääb inimese tervis korda. Kodustel lapsevanematel, kellel pole trenniminekuks aega, aitab tervist parandada aga näiteks lastega mängimine.

Täpsemalt selgus uuringust, et ühe trenniminutiga võrdväärse koormuse saamiseks tuleks kergemaid tegevusi teha kuus minutit. See tähendab, et poole tunni trenni asemel tuleks kergemaid liikuvaid tegevusi teha kolm tundi.

Uurijad möönavad, et ei arvestanud oma töös siiski veel ühe olulise mõjuri ehk unega. Seega pole veel selge, kas trenn ja liikumine mõjuvad sama hästi, kui inimene piisavalt ei maga. Samuti pole selge, kas inimene peaks trenniaja nimel näiteks pool tundi varem ärkama.

Uuring avaldati ajakirjas British Journal of Sports Medicine.