Ilmselt püüab iga inimene olla teiste silmis huvitav, kuid paratamatult ei pea kõik inimesed siiski üksteist põnevaks. Vahel lihtsalt juhtub, et keegi ei oska oma jutuvadaga piiri pidada või ei suuda vastupidi oma tegemistest midagi kaasahaaravat rääkida, vahendab ScienceAlert.

Nüüd püüdsid Briti ja Iiri teadlased selgeks teha, mis ikkagi inimesi teiste silmis igavaks muudab. Samuti huvitas neid, kuidas mõjutavad sellised tajutud arusaamad inimeste lävimist igavaks peetud inimestega. Uurijad palusid viies eri uuringus enam kui 500 inimesel reastada nende meelest stereotüüpsemalt kõige igavamad iseloomujooned, hobid ja ametid.

Tukastav naljasooneta raamatupidaja

Esimeses kahes uuringus osales 463 katseisikut, kellel palusid uurijad esmalt kirja panna nimekirja nende meelest igavaid omadusi ja seejärel need omadused reastada. 

Katseisikud nimetasid kõige igavamate ametitena andmeanalüütikut, raamatupidajat, maksuametnikku, koristajat ja pangatöötajat. Kõige igavamad hobid olid nende meelest tukastamine, usuga seotud toimingud, telerivaatamine, loomade vaatlemine ja matemaatikaülesannete lahendamine.

Igavate inimeste iseloomujoontena nimetasid katseisikud huvide puudumist, kesist huumorimeelt, arvamuse puudumist ja kalduvust asjade üle vinguda.

Mida rohkem leidub kellelgi igavaks peetud omadusi, seda igavamaks teda peetakse, kirjutavad autorid. Veel olulisemaks leiuks peavad uurijad tõsiasja, et kui inimest peeti stereotüüpselt igavaks, hindasid teised tema avatust ja pädevust kehvemini. Uurijate sõnul osutavad tulemused seeläbi, et stereotüüpselt igavaks peetava inimese suhted teistega võivad kehva esmamulje tõttu kannatada.

Kuigi võimalikult igavate inimeste kirjeldamine võib pakkuda kirjeldajale veidi nalja, osutavad uurijad lisaks, et ennast kirjeldustes ära tundvad inimesed võivad teistega suheldes hoopis haiget saada. 

Järgmises kahes uuringus esitasid autorid katseisikutele kujutletavate inimeste kirjeldusi, mis koosnesid esimeses uuringus igavateks peetud omadustest, nagu "harimatu" või "monotoonse häälega". Nüüd hindasid katseisikuid selliseid inimesi jahedateks ja ebakompetentseks ning vältisid nendega lävimist.

Viimases uuringus palusid uurijad katseisikutel öelda, kui palju peaks neile maksma, et nad mõne stereotüüpselt igava inimesega aega veedaks. Katseisikud nimetasid märkimisväärseid summasid, eriti võrreldes summadega, mida nad oleks tahtnud vähem igavana tajutud inimestega suhtlemise eest.

Uuringu autori ja Essexi Ülikooli psühholoogi Wijnand Van Tilburgi sõnul võivad inimeste muljed teiste kohta muutuda. Paraku ei pruugi inimesed esmapilgul igavaks tembeldatud kaaslastele lähemaks tutvumiseks aega anda, vaid pigem väldivad neid. See tähendab Van Tilburgi sõnul, et igavaks peetud inimesed ei saa võimalust halbu stereotüüpe murda.

Tegu on suhteliselt väikese valimiga uuringuga, mille enamik katseisikuid elas USA-s. Uurimisaluste keskmine vanus oli 35 aastat. Seetõttu võivad igavaks peetud ametid, hobid ja iseloomujooned mujal maailmas erineda. Samas on teadustöö üks esimesi, mis kaardistab igava inimese stereotüüpi mitme nurga alt. 

Uurijate sõnul on stereotüübi mõistmine oluline, et seda edukamalt murda. Näiteks jääb uurijate jaoks õhku küsimus, miks peeti igavaid inimesi ka ebapädevateks, kui need kaks hinnangut pole tegelikult omavahel seotud. 

Teadustöö ilmus ajakirjas Personality and Social Psychology Bulletin.