Hiljutises teadustöös analüüsiti viimase 30 aasta jooksul läbiviidud uuringuid, mis puudutasid seljavalusid. Kokku vaatasid teadlased umbes 500 varasema töö tulemusi. Seda selleks, et hinnata alaseljavalude esinemist üle maailma ja seda, kui palju tervisehädasid sellega kaasneb. Selgus, et alaseljavalu on olnud viimase kolme aastakümne jooksul töövõime vähenemise põhjuste seas esikohal.

Kuigi vahel võib tunduda, et seljavalu on võimalik vältida järgides tervislikke eluviise, siis nii see paraku alati ei ole. Küll aga soodustavad teatud tegurid seljavalude sagenemist, näiteks rasvumine, suitsetamine ja vale tööasend. Kui nende riskidega tegeleda, saab alaseljavalude esinemist vähendada 39 protsendi võrra.

Näiteks näib suitsetamine kahjustavat pisikesi veresooni, mis on olulised selgroo närvirakkude ning ketaste ja liigeste jaoks. Samuti seostub suitsetamine luude hõrenemisega. Teadlased teavad aga ka, et suitsetamine on sageli seotud teiste elustiili teguritega, sealhulgas liiga vähese liikumise, rasvumise ja halva unega. Üheskoos suurendavad need kõik alaseljavalu riski.  

Samamoodi on rasvumine seotud teiste ebatervislike elustiili teguritega, mis kergitavad  alaseljavalu riski. Muu hulgas suurendab see koormust seljaaju struktuuridele, soodustades vigastuste teket.

Lisaks on valu avaldumisel olulised ka bioloogilised, sotsiaalsed ja psühholoogilised põhjused. Inimese lülisamba keerukus tähendab, et enamikul juhtudel ei ole võimalik tuvastada lihtsat struktuurset põhjust, näiteks ühte liigest või lihast. Seda isegi siis, kui võtta selleks appi tipptasemel pilditehnikad. 

See tähendab, et arstid panevad diagnoosi suures osas varasemate kogemuste põhjal. Kuigi enamik alaseljavalusid taanduvad loetud nädalatega, jääb umbes kolmandikel juhtudel kimbutama valu inimesi aastateks.

Teadustöö käigus ennustasid teadlased, kui paljudel inimestel maailmas esineb alaseljavalusid järgmise 30 aasta jooksu. Saadud tulemuse järgi elab 30 aasta pärast 843 miljonit inimest üle kogu maailma pidevate seljavaludega. 

Levinud müüdi kohaselt vaevab alaseljavalu kõige sagedamini tööealisi täiskasvanuid. Tegelikult esineb aga seljavalusid kõige enam 80. eluaastates inimeste seas. Neil on ka keerulisem tugevast valust taastuda ja valu muutub krooniliseks. Kuna seljavalu võib olla väga piinarikas, otsitakse pidevalt paremaid leevendusmeetodeid.

Paraku ei ole veel teada, kas alaseljavalu leevendamiseks on paremaid viise, kui praegu kasutusel olevad. Uuringud näitavad samas, et praegustest ravimeetoditest pole sageli kasu või leevendavad need valu õige pisut. Praegu kasutatakse selleks enamasti valuvaigisteid või mõningaid operatsioone.

Arvestades, kuidas üha enam inimesi peab tulevikus seljavaludega elama, on teadlaste sõnul selge, et vaja on tõhusamaid ennetusmeetmeid. Nende leidmiseks tuleb aga teha rohkem uuringuid. Eestis vaevas 2020. aastal seljavalu umbes 203 000 inimest.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.