Naistearst Kai Haldre rääkis "Vikerhommikus", et naiste tervisest räägitakse küll meedias, kuid tagaplaanile on jäänud naiste üleminekuiga, mis tekitab sageli paljudel naistel piinlikkustunnet. See on nõnda ilmselt ajaloolistel põhjustel. "Nõukogude ajal läks naine pensionile 55-aastaselt. Praegu võib naine selles vanuses oma tippkarjääri alustada. Elu viimane kolmandik tuleb sama hästi elada kui keskmine kolmandik," näitlikustas ta, kuidas aeg on muutunud.

Probleemne on Haldre sõnul see viimane kolmandik nende naiste jaoks, kes on oma paremad aastad perekonnale pühendanud. Kui lapsed ükskord kodust lahkuvad, võib tekkida sisimas tühi tunne. "Laste kodust äraminek on varjatud ja hillitsetud teema. Just see, milline kurbus valdab, kui selle sees olla. Sellest aga ei räägita. Kui sul ei olegi midagi asemel võtta, siis võibki sees tühjus olla," ütles ta.

Kui võrrelda teemasid ja tabusid 30–35 aasta taguse ajaga, on olnud hüpe naistearsti sõnul väga suur. Küll jagub teemasid, mida inimesed jätkuvalt tabuks peavad. Nende hulka kuulub seksuaalsus, mille kohta inimesed sageli viitavad kui delikaatsele teemale.

"Ma saan aru, et see ongi privaatne teema, aga see on inimeste igapäevane elu. Kui anname halvustava hoiaku, et see ei ole kohane, siis inimene ei julgegi arstile rääkida oma vaevustest, sest ta kardab moraalset hukkamõistu. Kui ma alles alustasin arstitööd, siis eriti venekeelsed naised, kes tulid vastuvõtule günekoloogilise probleemiga, justkui vabandasid selle eest, kui mainisid, et nad ei ole aastaid vahekorras olnud. Mina julgustan küll 50+ naisi naistearstile tulema ja seda kuni elu lõpuni," ütles ta.

Menopausiga levib mitmeid eksiarvamusi. Näiteks, et naine võtab kindlasti kaalus juurde. Haldre sõnul tasub arvestada sellega, et alates 40. eluaastast inimese energiavajadus väheneb. Kui jätkata samamoodi söömist, siis kaal tõusebki. See on tema sõnul tavaline, et 50–60 eluaastate juures võtab naine umbes kümme kilo juurde, kui ta sellele muutusele eraldi tähelepanu ei pööra.

Teise suurema füsioloogilise muutusena ei toimu menstruatsiooni ärajäämisel enam östrogeense hormooni ega ka meessuguhormooni tootmist. Seetõttu hakkab naiste lihasmass vähenema. Nõnda vajab naine ka vähem energiat. "Siinkohal on väga oluline liikumine ja keha hoidmine, et 70–80-aastaselt suudaks tänaval käia ja toolilt tõusta," ütles naistearst. Lihasmassi hoidmiseks tuleb teha lihasharjutusi.

Üleminekueas peavad Haldre sõnul olema paigas kolm baasasja: toitumine, liikumine ja uni. "Kui seal midagi logisema hakkab, siis ega rohtudest ka abi ei ole," lausus ta.

Neljas äärmiselt oluline punkt, mida inimesed ehitavad terve elu üles, on terved ja toredad sotsiaalsed suhted. "Me liigume individualistlikku ühiskonda. Kui vaatame neid ühiskondi, mis selleni juba jõudnud on, siis üksindusega kaasnevaid probleeme on järjest rohkem. Me Eestis kordame väga palju mustreid, mida me tegelikult ette teame. Olgem targemad ja ärme tee samu vigu," ütles ta.

Lisaks sotsiaalsetele suhetele tõi ta näitena kaaluteema. Kui teatakse, et teatud vanusest alates kaal tõuseb, tasub sellega ennetavalt tegeleda.

Haldre lisas, et 40–50-aastaselt pole veel hilja oma eluviise muuta, et 80- aastaselt jõuaks end liigutada ja vanaduspõlve nautida.

Tal on olnud ka patsiente, kus tema juurde on jõudnud sama perekonna kolm põlvkonda. "Kui jõuame vanusesse 50+, oleme näinud oma vanemate vananemist ja kuidas see kulges: mis haigused neid tabasid, mis olid nende head harjumused, aga mis sellised, mis võisid saatuslikuks saada. See võiks mõtlema panna. Kui perekonnast jookseb läbi riskitegur, siis tänapäeval on võimalik sellel õigel ajal sabast kinni saada," ütles Haldre. Arst rõhutas, et igaüks saab ise muuta oma vanaduse rõõmsamaks.