Eesti teadlane treenib koeri trauma lõhna tundma

Kanada Dalhouse'i Ülikooli teadlased, eesotsas Eesti zoosemootiku Laura Kiirojaga avastasid, et koertele saab õpetada inimeste hingeõhust posttraumaatilise stressihäire (PTSH) haistmist. Teadustöö tulemusel võiks olla abikoertest traumaga inimeste toetamisel tulevikus praegusest rohkem kasu.
"Meie uuring oli esimene, mis näitas, kuidas vähemalt mõned koerad suudavad inimese hingeõhust tuvastada niisuguseid stressiga seotud lenduvaid orgaanilisi ühendeid, mis on omased post-traumaatilise stressihäire sümptomitele," ütles Kiiroja ERR-ile.
"Ühtlasi pakkus meie uuring esimesi tõendeid selle kohta, et koerad suudavad neid stressi biomarkereid üldistada – seda nii inimeste kui ka ühe inimese erinevate stressiepisoodide üleselt. See näitab, et PTSH-abikoeri saaks treenida efektiivsemaks märguande funktsiooniks, mis toetub koerte lõhnatajule," lisas ta.
Teadusajakirjas Frontiers in Allergy avaldatud artikkel esindab Kiiroja doktoritöö eksperimentaalse osa tulemusi. Tema roll projektis hõlmas nii koerte treenimist kui ka andmete analüüsi ja artikli kokkukirjutamist. Projekt leidis aset Dalhousie Ülikooli koerte olfaktsioonilabori ja eksperimentaalse psühhopatoloogialabori koostöös.
Uuringu tarbeks võtsid teadlased hingeõhuproove inimestelt, kes olid oma elus traumat kogenud. Enam kui pooltel valimisse kuulunud inimestel oli ka PTSH-diagnoos. Kiiroja sõnul tegid nad kõigi uuringus osalenud inimestega kõigepealt intervjuu, milles lasksid nad neil oma traumast üksikasjalikult rääkida.
Uuringu teises etapis uurisid nad neist mõningaid ka funktsionaalse magnetresonantstomograafi (fMRT) all. Samal ajal esitasid nad inimestele nende traumat puudutavaid personaliseeritud audiovisuaalseid ja tekstilisi viiteid.
Mõlema sessiooni puhul kogusid teadlased kaks hingeõhuproovi. Kontrollproov võeti rahulikus olekus ehk enne intervjuud või fMRT skaneeringut. Traumaga seotud stressiproov koguti intervjuu või fMRT ajal. Kokku sai töörühm sel viisil 40 kontroll- ja stressiproovi-komplekti 26 inimeselt.
"Seejärel treenisime koeri kahes eksperimendis. Alustasime 25 koera treenimist, kuid uuringu lõppetappi jõudis kaks koera – Ivy ja Callie. Esimeses eksperimendis esitasime koertele ühe inimese kontroll- ja stressiproovi ning palusime koeral näidata, milline on stressiproov. Mõlemad koerad suutsid kontroll- ja stressiproove eristada ligi 90-protsendilise täpsusega," selgitas koerteuurija.

"Teises eksperimendis tutvustasime koertele ükshaaval erinevate inimeste erinevaid hingeõhuproove. Koerad pidid otsustama, kas tegu on stressiproovi või rahulikus olekus võetud prooviga. Selles eksperimendis oli Ivy õigete vastuste protsent 74 protsenti ja Calliel 81 protsenti," lisas ta.
Uuringu läbiviijaid huvitas lisaks see, et Ivy ja Callie paistsid olevat tundlikud erinevate stressi biomarkerite suhtes. "Kortisool pole ainus stressireaktsioonis osalev hormoon. Meie koerad olid selle tunnistuseks. Nii Ivy kui ka Callie suutsid 90-protsendilise täpsusega stressiproove rahulikus olekus võetud hingeõhu proovidest eristada. Andmete täpsem analüüs näitas, et neil oli natuke erinev arusaam sellest, kuidas stress lõhnab," märkis Kiiroja.
Ivy tulemused olid heas kookõlas hingeõhu-doonorite enesearuande kaudu dokumenteeritud ärevuse näitajatega. Callie tulemused vastasid aga doonorite enesearuande häbitunde näitajatega. Nende seoste põhjal oletavad teadlased, et Ivy tuvastas SAM-telje hormoone, mille hulka kuuluvad adrenaliin ja noradrenaliin. Callie tuvastas seevastu HPA-telje hormoone, kuhu kuulub kortisool.
"See on oluline info. Selleks, et abikoerad saaksid anda märku algavatest PTSH sümptomite hulka kuuluvatest stressiepisoodidest, on vaja, et nad suudaksid tuvastada SAM-telje hormoone," toonitas Kiiroja.
Abikoerte teadus on alles lapsekingades
Laura Kiiroja sõnul on PTSH-abikoerte kasutamine olnud väga tulemuslik, kuid nende kättesaadavus abivajajatele jääb vajaka. "Kuigi PTSH-abikoeri puudutav teadus on jõudnud juba juhuvalikuga kontrollitud uuringuteni, ei ole teadustöö veel jõudnud sinnamaani, et saaks luua standardiseeritud raviprotokolle ega abikoerte treenimise ja kvalifitseerimise kriteeriume," selgitas teadlane.
Samuti pole teaduslikke uuringuid veel piisavalt, et nende kasutamist toetataks poliitilisel tasandil tervishoiusüsteemi kaudu. PTSH-abikoerad pole paljudele lihtsalt majanduslikult kättesaadavad.
"Üks uurimissuund, milles on teadmisi juurde vaja, puudutab seda, milliste mehhanismide kaudu abikoerad PTSH-ga inimestele positiivset mõju avaldavad. Meie uuring just sellesse valdkonda panustaski – tõime selgust, milliste mehhanismide kaudu suudavad koerad tuvastada algavaid PTSH-ga seotud pealetükkivuse ja ülierutuvuse sümptomeid," sõnas loomateadlane.
Ühtlasi pakkus Kiiroja sõnul nende uuring teadmist, miks võiks muuta PTSH-abikoerte treenimist hõlpsamaks just selles osas, mis puudutab nende märguandmise funktsiooni. "PTSH-abikoerte üks treenitud oskusi on nimelt inimeste abistamine stressiepisoodide, sealhulgas paanikahoogude, mälupiltide ja õudusunenägude ajal," märkis zoosemiootik.
Abikoerad on treenitud algavast episoodist märku andma, sellele vahele segama ja inimesele nende episoodide ajal tuge pakkuma. Abikoertega elavate PTSH-diagnoosiga sõjaveteranide poolt on see Kiiroja sõnul kõige enam hinnatud ja tihedamini rakendatud abikoera oskus.
Praegu aga treenitakse PTSH-abikoeri selleks ülesandeks nii, et koeri õpetatakse tähele panema inimese füüsilisi ja käitumuslikke märke algavatest pealetükkivuse ja ülierutuvuse sümptomitest. Nende hulka kuulub nihelemine, käe rusikasse surumine, lihaste tõmblemine, pulsi ja hingamissageduse tõus.
"Meie uuring näitas, et vähemalt mõned koerad suudavad algavaid sümptomeid tuvastada ka olfaktoorsete märkide kaudu," lausus Kiiroja.
"Kui koeri treenida hingeõhust SAM-telje hormoone tuvastades reageerima, võimaldab see algavatest sümptomitest märku anda enne, kui füüsilised tunnused esinevad ning inimene nendest ise teadlik on. See võimaldaks varasemat sekkumist ja psühhoteraapias õpitud oskuste rakendamise meeldetuletamist. See omakorda võimaldaks paremini vältida olukorra eskaleerumist ja tõstaks inimese teadlikkust oma sümptomitest," toonitas ta.
Kiiroja uurimisrühm on nüüdseks saanud ka rahastuse teadustöö jätkamiseks. "Eeskätt proovime nüüd kindlaks teha, milliseid VOC-sid koerad tuvastavad, et kinnitada SAM-telje hormoonide roll," võttis Kiiroja kokku.