Televaatajad saatsid ERR-ile fotosid rähnide toksimise tõttu kahjustatud katustest. "Suure tõenäosusega seda pilti vaadates on rähn otsinud endale sobivat pesitsus- või puhkeala," märkis Metsaorg saates "Terevisioon".

Suurem auk annab tunnistust just pesitsuskoha otsingust. Putukaid või vastseid otsides lind nii suurt auku ei jätaks. "Kindlasti tuleks üle vaadata enda maja putukate osakaal ja kui palju on seal kahjureid, kes võivad kutsuda rähne hävitustööd tegema," soovitas Metsaorg.

Eestis elab kokku üheksat liiki rähne, kellest kõik maju toksima ei tule. "Enamasti on ikkagi suur kirjurähn see, kes inimeste majades otsib endale elupaika, just puitmajades. Tema tõesti tahab leida endale sobivat kohta, mis ei ole enam tihti võimalik parkides," selgitas hobiornitoloog. Inimeste lähedal on tema sõnul nähtud ka musträhni, kes on kaotanud elupaiku majandatud metsades.

Metsaoru sõnul ei lähe kõigil Eesti rähniliikidel ühtviisi hästi. "Võtame näiteks roherähni, kes elab ainult Saaremaal ja natukene Lääne-Eestis. Temal kindlasti nii hästi ei lähe kui näiteks suur-kirjurähnil, kes on ikkagi röövlind," võrdles ta. Suur-kirjurähni arvukuse kasuks räägib liigi mitmekesine toidulaud. Sinna kuuluvad muu hulgas teiste lindude munad, linnupojad ja väikeimetajad.

Isased rähnid võivad majaseinale trummeldada ka territooriumi märgistamise eesmärgil. Hobiornitoloogi sõnul esineb seda pigem pesitsusajal aprillis-mais, kuid ei pruugi. Samuti ei pruugi asi piirduda puitmajadega. "Neile meeldib see kõla ja meeldib sellist metallkonstruktsiooni otsida, kus see kõla on suurem," lisas Metsaorg.

Inimene saab oma puitmaja või suvilat rähni eest kaitsta näiteks vooderdusega: see vähendab rähnile meelepärast trummeldamise kõla. "Samas on leitud, et kõik peletamise viisid võivad lühieesmärgil toimida, aga mitte pikaajaliselt. Kui ta on noor rähn, kes tuleb esimest korda otsima endale kohta, siis see võib aidata," märkis Metsaorg kullisiluettide ja muude peletite kohta. Pikemat aega maja külastanud rähni eest kaitseb pigem aukude katmine metalliga.

Pesitsusajal rähne Metsaorsu sõnul siiski häirida ei tohiks. "Mingil määral küll [tuleb nende kohaloluga leppida]. Samas enda olemasolu näitamine, kui on näha, et rähn sinna tuleb, igasuguse valju hääle tegemine, plaksutamine – kõik see võib mõjuda," loetles ta.