Baltimaade käod eelistavad talve veeta Angolas
Talvel Eestis kägu ei kohta. Sestap heidan valgust aladele, kus käod talve veedavad, võimalik ka et Eestis pesitsevad käod. Tuginen uuringule, mis avaldati 2022. aastal ajakirjas Biology Bulletin, räägib linnuökoloog Marko Mägi aasta linnu teadusuudistes.
Käo levila on suur: ta pesitseb Briti saartest Kamtšatkani, Vahemerest Ida-Siberini, ka Jaapanis, Koreas ja Põhja-Hiinas. Pesitsusareaali kindlaks tegemine ei ole kuigi keeruline, sest kukkumine reedab pesitsusala. Talvitamisalade teada saamine on olnud märksa keerulisem, sest seal kägu ei laula, vähemalt mitte nii kõrvatorkavalt, kui pesitsedes.
Seni arvati, et Euroopa käod veedavad talve Aafrikas Saheli troopilises vööndis. Siiski on kägude rõngastusandmed napid ja kindlat veendumust ei olnud. Euroopas on rõngastatud üle 19 000 käo, kuid Aafrikast on taasleide väga vähe. Suurbritannias rõngastati 1909.–2018. aastal 7045 kägu, kuid vaid 0,04 protsenti neist ehk kolm kägu leiti Aafrikast ja 0,7 protsenti ehk 48 kägu Euroopast.
Meie piirkonna kägude rändeandmed on samuti napid. Leedu rannikul Kura säärel on 60 aasta jooksul rõngastatud 1752 kägu. Samas on taasleide olnud vaid 0,9 protsenti ehk 15 kägu ja needki kõik Euroopast, mitte talvitamisaladelt Aafrikast.
Tänu telemeetrilistele uuringutele on teadmised kägude rändest jõudsalt paranenud. Esimesi tulemusi tutvustati 2010. aastal rahvusvahelisel ornitoloogiakonverentsil Brasiilias. Sellest alates on lisandunud teadmisi Inglismaa, Taani, Norra, Rootsi, Soome, Ungari kägude rände kohta.
Hiljuti pandi suur hulk saatjaid kägudele ka Leedus ja nii said ka Baltimaade kägude rändeteed selgemaks. Viie aasta jooksul said Kura säärel GPS seadme selga 51 kägu, kellest osa lennutati 1800 kilomeetrit itta ja vabastati Kaasani lähistel Tatarstanis Venemaal. Nii loodeti saada aimu, kas käod suudavad asukoha muutusega kohaneda ja siiski tavapärastele talvitamisalale jõuda või eksivad ja lendavad talvitama paika, mis on tavapärast 1800 kilomeetrit nihkes.
Eelkõige otsiti vastust küsimusele, kas noor kägu lendab miljonite aastate jooksul geenidesse talletunud rändeteel või kasutab noorlind sihtpunkti jõudmiseks ka vahetut maastikul navigeerimist.
Selgus, et nii vanad käod, kes on juba varem Aafrikas talvitamas käinud, kui ka noored, jõudsid samasse talvitamispiirkonda. See tähendab, et piltlikult öeldes on noorel käol talvitamiskoht veres ja ta suudab juba esimesel sügisrändel iseseisvalt navigeerida. Niisamuti on Taanist Hispaaniasse ümberasustatud käod suutnud õigesse talvitamispaika jõuda.
Selgus, et Leedus märgistatud käod lendasid talvitama Angolasse. See on oluliselt kaugemal lõunas, kui Suurbritannia, Taani ja Saksamaa kägude teadaolevad talvitamisalad, mis asuvad Nigeris, Kamerunis, Gabonis ja Kongos. Enamik lendas üle Balkani poolsaare, sama teed kasutavad ka Rootsis, Soomes ja Taanis märgisatud käod.
Vahemere ääres tegid käod peatuse, mis kestis paarist päevast mitme nädalani. Seejärel lendasid nii noored kui ka vanad käod 3000–4000 kilomeetrit, ületades ühe jutiga Vahemere ja Sahara kõrbe. Pärast Sahara ületamist tegid mitmed käod peatuse savannis Sahara ja Saheli vahel, kus arvati ka senised talvitamisalad olevat. Seal veedeti umbes kuu aega, ilmselt koguti rasvavaru, et lennata talvitamispaika Lääne-Aafrikasse Angolasse.
Käo rändetee pikkus võib seega olla kuni 9000 kilomeetrit. Kägu on võimeline märksa enamaks, sest on teada, et Kamtšatkalt on üks kägu lennanud Aafrikasse talvitama ja läbinud selleks 17 000 kilomeetrit.
Käoaastal on plaan panna jälgimisseadmed ka Eesti kägudele, et nende liikumistest parem ülevaade saada. Minu prognoos on, et meie käod rändavad samuti talvitama Angolasse. Selguse saame aga alles siis, kui käod saatjad selga saavad ja oma rändetee paljastavad.
Käouudised kõlavad igal esmaspäeval Vikerraadio saates "Ökoskoop".
Toimetaja: Airika Harrik