Haavaistandikud vanadel põldudel aitavad säilitada metsade elurikkust ({{commentsTotal}})

Mets.
Mets. Autor/allikas: Reimo Lutter/Eesti maaülikool

Küpsete metsade elurikkust ja kaitset on Eestis palju uuritud, vähem on tähelepanu pööratud noortele metsaistandikele, mille pindala on nii meil kui naabermaades suurenemas. Endistele põllualadele rajatud puuistandikke nimetatakse vahel ka puupõldudeks või siis halvustavalt lausa „roheliseks kõrbeks“, kus üldise arvamuse järgi elupaiku teistele liikidele peale istutatud puude ei leidu.

Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli teadlased uurisid samblaid ja samblikke Lõuna-Eesti hübriidhaavaistandikes.

Noortest, vaid 16–17 aasta vanustest istandikest leiti ootamatult kõrge liigirikkus: samblikke tuvastati kokku 44 ja samblaid 37 liiki.

Elurikkust analüüsiti koos mitmete keskkonnategurite ja maastikunäitajate andmetega. Vanade kaartide abil tehti kindlaks metsade dünaamika uurimisalade ümber viimase sajandi jooksul.

Ilmnes, et nii sammalde kui samblike liigirikkus oli palju kõrgem istandikes, mille ümbruses oli rohkelt metsa, mis oli sama koha peal juba ligikaudu sajand tagasi. Metsade sajanditagune pindala uurimisala ümbruses mõjutas nii sammalde kui samblike liigilist koosseisu tänapäevastes istandikes.

Lisaks olid samblakooslused mõjutatud ka praegustest valgustingimustest ning samblike liigilist koosseisu mõjutas veel kaugus lähimast tänapäevasest metsast. Need tulemused kinnitavad, et edukaks elurikkuse kaitseks tuleb vaadata ökosüsteeme maastiku tasemel pika aja jooksul.

Oluline on püsivate metsaalade rohkus maastikus, kuna vaid sealt saavad tulla samblike ja sammalde levised. Lühikese raieringiga (20–30 aastat) hübriidhaavaistandikud pakuvad osadele metsaliikidele sobivat kasvukohta juba 16–17 aasta vanustena.

Seda aga vaid juhul kui istandikud asuvad vanadele metsadele piisavalt ligidal. Nii võib istandikel olla oma roll suureskaalalise elurikkuse säilumisel. Säilikpuude jätmine ka istandikes suurendab tõenäoliselt veelgi nende ajutiste koosluste liigirikkust ja sellega võimalikku tähtsust loodushoiu seisukohast.

Uurimus ilmus ajakirja “Canadian Journal of Forest Research” septembrikuu numbris. Teadustööd rahastas RMK projektiga „Nutikas elurikkuse kaitse Eesti loodus- ja majandusmetsades: ökoinformaatika lahendused Eesti lõunaosa näitel”.

Haaval kasvavad samblad-samblikud. Autor:

Toimetaja: Marju Himma



Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: