Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli teadlased uurisid samblaid ja samblikke Lõuna-Eesti hübriidhaavaistandikes.

Noortest, vaid 16–17 aasta vanustest istandikest leiti ootamatult kõrge liigirikkus: samblikke tuvastati kokku 44 ja samblaid 37 liiki.

Elurikkust analüüsiti koos mitmete keskkonnategurite ja maastikunäitajate andmetega. Vanade kaartide abil tehti kindlaks metsade dünaamika uurimisalade ümber viimase sajandi jooksul.

Ilmnes, et nii sammalde kui samblike liigirikkus oli palju kõrgem istandikes, mille ümbruses oli rohkelt metsa, mis oli sama koha peal juba ligikaudu sajand tagasi. Metsade sajanditagune pindala uurimisala ümbruses mõjutas nii sammalde kui samblike liigilist koosseisu tänapäevastes istandikes.

Lisaks olid samblakooslused mõjutatud ka praegustest valgustingimustest ning samblike liigilist koosseisu mõjutas veel kaugus lähimast tänapäevasest metsast. Need tulemused kinnitavad, et edukaks elurikkuse kaitseks tuleb vaadata ökosüsteeme maastiku tasemel pika aja jooksul.

Oluline on püsivate metsaalade rohkus maastikus, kuna vaid sealt saavad tulla samblike ja sammalde levised. Lühikese raieringiga (20–30 aastat) hübriidhaavaistandikud pakuvad osadele metsaliikidele sobivat kasvukohta juba 16–17 aasta vanustena.

Seda aga vaid juhul kui istandikud asuvad vanadele metsadele piisavalt ligidal. Nii võib istandikel olla oma roll suureskaalalise elurikkuse säilumisel. Säilikpuude jätmine ka istandikes suurendab tõenäoliselt veelgi nende ajutiste koosluste liigirikkust ja sellega võimalikku tähtsust loodushoiu seisukohast.

Uurimus ilmus ajakirja “Canadian Journal of Forest Research” septembrikuu numbris. Teadustööd rahastas RMK projektiga „Nutikas elurikkuse kaitse Eesti loodus- ja majandusmetsades: ökoinformaatika lahendused Eesti lõunaosa näitel”.

Haaval kasvavad samblad-samblikud. Autor: TÜ