Metsik teadusvideo: nutikas elurikkus Eesti metsades ({{commentsTotal}})

Tulevikus saame iga puistu kohta elurikkuse hinnangu saada kasvõi nutiseadmeid kasutades.
Tulevikus saame iga puistu kohta elurikkuse hinnangu saada kasvõi nutiseadmeid kasutades. Autor/allikas: RMK

Eesti on metsarikas ja mets on suur väärtus nii majanduslikus mõttes kui elurikkuse poolest. Suur elurikkus metsas töötab „kindlustuspoliisina“, mis tagab metsa jätkuva funktsioneerimise ka globaalsete muutuste tingimustes. Tartu ülikooli professori Meelis Pärteli juhitud töörühm uurib, kuidas metsade elurikkust nutikalt kaitsta.

Elurikkus on reeglina kõrge piirkondades, mis on suured, stabiilsed ja üksteisega hästi seotud. Üksik puutumatu aga isoleeritud loodusreservaat kipub ajapikku vaesuma kuna elurikkuse püsimiseks on vaja piisavalt tihedat elupaikade võrgustikku.

Elurikkust toetava võrgustiku toimimiseks peab ka kaitsealade vahel olev majandusmets olema elurikkust toetav. Viimase sajandi jooksul on metsade pindala Eestis oluliselt suurenenud. Eesti suurenev metsasus võiks oskusliku metsamajandamise korral toetada meie metsade elurikkust paremini kui varasem väiksem metsasus.

Käimasolevas projektis selgitatakse välja, kui suur roll on metsade võrgustikul elurikkuse hoidmisel, kui palju aega kulub elurikkuse muutusteks pärast metsasuse suurenemist ning millised majandamisvõtted aitavad tagada elurikkuse püsimise muutuvates oludes. Projektis teevad koostööd Tartu ülikooli ökoloogid, botaanikud, lihhenoloogid ja Eesti maaülikooli metsateadlased.

RMK loodusmetsades on loodud püsivaatlusalade võrgustik ja kaasatud on ka erinevaid majandusmetsi.

Kõigil aladel on elurikkus kirjeldatud sama metoodika alusel, võimaldades analüüsida erineva maastikustruktuuri ja majandamise mõju elurikkusele. Vanade kaartide abil on kirjeldatud Eesti ajaloolist metsasust ning saadud andmeid on võrreldud tänaste andmetega.

Siiani on elurikkust enamasti mõõdetud liikide loendamise teel. Samas on aga erinevad metsatüübid ja piirkonnad juba looduslikult väga erineva liigirikkusega. Selle projekti raames töötakse välja nutikad lahendused, kus iga puistu kohta saab „personaalse“ elurikkuse hinnangu. Selleks tuleb igale alale leida ka tume elurikkus.

Tumeda elurikkuse hulka kuuluvad hetkel metsadest puuduolevad, kuid sinna keskkonnatingimuste poolest sobivad liigid. Kui me teame, kui suur on koosluste tume elurikkus, saab hinnata, kui palju on iga puistu elurikkuse potentsiaal realiseerunud.

Tulevikus saame iga puistu kohta elurikkuse hinnangu saada kasvõi nutiseadmeid kasutades. Märkides olemasolevad liigid ja leides GPS abil ala asukoha, saame teada, millised liigid võiksid metsas veel leiduda, kas elurikkus võiks tulevikus suureneda või on meil karta elurikkuse vähenemist. Nende teadmiste abil on võimalik ka igale piirkonnale leida sobiv majandamisviis ja kaitsestrateegia.

RMK rahastab projekti „Nutikas elurikkuse kaitse Eesti loodus- ja majandusmetsades: ökoinformaatika lahendused Eesti lõunaosa näitel“ 195 000 euroga. Teadusprojekti juht on Meelis Pärtel ning projekti põhitäitjad Hardi Tullus, Aveliina Helm ja Tiina Randlane. Projekt toimub aastatel 2015–2018.

Toimetaja: Marju Himma



Rein Ahas.
Novaatori järelhüüe professorile

Rein Ahas, elu tulevikulinnasNovaatori järelhüüe professorile

“Tulevikulinn on see, mis tõmbab ligi talente. Need on justkui talentide linnad – talendid lähevad sinna, sest seal on parim elu- ja loomekeskkond,” kirjeldas Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas möödunud suvel, kui jalutasime ringi Tartus rahvusarhiivi vastavalminud majas. Selle sama maja töötajate liikumismustrite muutust oli Ahase töörühm äsja uurinud.

Els Heinsalu

Eesti teaduse fenomen: vabanemine. Els Heinsalu

EV 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Keemilise ja bioloogilise füüsika Instituudi vanemteadur, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Els Heinsalu räägib Eesti teaduse vabanemisest.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: