Aasta keskmine õhutemperatuur on viimase mõnekümne aasta jooksul märkimisväärselt tõusnud. Seetõttu on lumikate õhem ja püsib maas lühemat aega. Nii jäävad aga taimed talvel pakase, külmumise ja sulamise tsüklite ning otsese päikesekiirguse eest kaitseta. See on taimedele, sealhulgas sammaldele, tugeva stressi allikaks.

Martin Küttim uuris oma doktoritöös, kuidas suudavad Eesti ja Soome soosamblad keskkonnatingimuste ja muutustega kohaneda. Selleks mõõtis ta, kui palju samblad erinevates tingimustes kasvavad ja fotosünteesivad. Samuti uuris ta, kui suur on nende füsioloogiline stress, kui palju on neis klorofülli ning toitained. Lisaks analüüsis autor mitmeid muid sammalde elutegevuse edukust mõjutavaid parameetreid.

Väitekirjast selgus, et talvised keskkonnatingimused võivad olulisel määral mõjutada taimede, sealhulgas sammalde suvist elutegevust. Küttimi sõnul tõestas näiteks välikatse nõrglubja-allikasoos, et talvel lumikatteta sammaldel oli võrreldes lume all talvitunud sammaldega suurem füsioloogiline stress ja madalam fotosünteesi tõhusus ka järgmisel suvel. Kahe sammalde rühma vahel ühtlustusid need näitajad alles järgneval sügisel.

"Kuna erinevad taimeliigid suudavad keskkonnatingimuste muutustega erinevalt hakkama saada, võivad talvised kliimamuutused oluliselt mõjutada ka seda, milliseks kujuneb meie soode liigiline koosseis," kinnitab autor.

Martin Küttim peab oma töös üheks olulisemaks avastuseks turbasammalde kasvamist hilissügisel ja talvel: varasemad uuringud on seda näidanud küll soojemates tingimustes, kuid mitte Eesti ja Soome kliimas. Samal ajal on tema sõnul näha, et kliimamuutuste ja maakasutuse tagajärjel süveneva suvise kuivuse tõttu turbasamblad suviti kuigi jõudsalt kasvada ei suuda. Samas kasvuperiood võib pikeneda just hilissügise ja ka talvel arvel.

"Nii ei pruugigi turbasammalde aastane juurdekasv kliimamuutuste tagajärjel oluliselt muutuda, küll aga aastaajaliselt nihkuda," selgitab autor.

Kui kliima muutumine mõjutab eraldi üksikuid taimi, siis mõjutab see nende edukust saada hakkama keskkonnatingimuste ja omavahelise konkurentsiga. Nii võivad ühed liigid kaduda ja nende asemele ilmuda uued. Martin Küttim ütleb oma uurimistööd kokku võttes, et selline üleminek võib oluliselt mõjutada laiemaid funktsioone, mida soo-ökosüsteem suudab täita: näiteks sammalde kaudu õhust süsinikku turbaks siduda, magevett hoida ja puhastada, aga ka elukeskkonnana elurikkust tagada.

Martin Küttimi uurimuse puhul on teadaolevalt esimese tööga, kus on boreaalsetest ja hemiboreaalsetest soodes mõõdetud turbasammalde talvist juurdekasvu eraldi teistest aastaaegadest ning tulemusi sisuliselt analüüsitud.

Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorandi Martin Kütti kaitseb doktoriväitekirja "Ecophysiology of Boreal Mire Mosses – Effects of Winter Conditions and Consequences of Climate Change" ("Talviste keskkonnatingimuste ja kliimamuutuste mõju boreaalsete soosammalde ökofüsioloogiale") 9. detsembril Tallinna Ülikoolis. Doktoritöö juhendajad on Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse projektijuht Mati Ilomets ning Oulu Ülikooli teadur ja Soome Geoloogiateenistuse vanemteadur Anna Maria Laine-Petäjäkangas.