Temperatuuritõus tundraregioonides ei pruugi süsinikku vallandada
Ökoloogid leiavad kaks kümnendit kestnud eksperimendi vahekokkuvõttes, et Arktika tundraregioonide soojenemine ei pruugi ilmtingimata kaasa tuua pinnasesse talletunud süsiniku atmosfääri vallandumise. Põõsastikule soodsamad kasvutingimused kiirendavad küll lagunemisprotsesse, ent kasvatavad ka seotud süsiniku hulka pinnase sügavamates kihtides.
Arktika tundraregioonidesse on maetud pea pool maailma pinnases leiduvast süsinikust. Püsivalt madalad temperatuurid aeglustavad selles toimuvaid lagunemisprotsesse ja lämmastiku vabanemist, mis piirab omakorda mikroorganismide kui ka taimede kasvu. Kliimateadlased pelgavad, et pooluselähedaste piirkondade soojenemine võib kaasa tuua süsinikust toituvate bakterite vohamise, mis süsinikdioksiidi vallandamise teel soojenemist veelgi võimendavad.
Küsimusse selguse toomiseks rajasid ökoloogid 1989. aastal Alaska tundrasse kasvuhooned. Kasvuhooneefekti tõttu tõusis neis õhutemperatuur võrreldes väliskeskkonnaga keskeltläbi 2 °C ja igikeltsa temperatuur 1°C võrra. Sarnaselt teistele eksperimentidele stimuleeris see põõsasrinde kasvu, misläbi kasvas sellega kaetud ala 94% võrra. Viimane võimendas omakorda lumekatte isoleerivat toimet, tõstes pinnase keskmist talvist temperatuuri sellega lagunemisprotsesse ergutades. Samal ajal hakkasid samblikud ning samblad taanduma.
Arvestades, et surnud samblikud lagunevad aeglasemalt, kui põõsasrindest pärinev surnud orgaaniline materjal, kiirendas see süsinikuringet. Viimase tulemusena talletati igikeltsa ülemistesse kihtidesse üha vähem süsinikku. Ent samas leidsid ökoloogid, et süsiniku hulk selle sügavamates kihtides hakkas kasvama. Põõsasrinde esindajate juured tungisid sügavamale, kui teised taimeliigid seda seni suutnud olid. Peagi järgnesid neile toidulaua ootuses ka mikroobid ning omakorda neist toituvad mikroorganismid. Seeläbi kujunes kogu süsteem siiski süsinikneutraalseks.
Kuigi eksperiment annab lootust, et soojenemisest põhjustatud tagasisideprotsessid ei pruugi tundras järgida kõige mustemat stsenaariumi, ei saa selle põhjal veel laiemaid üldistusi teha. Pole kindel, kas teistes regioonides hakkavad domineerima sarnased liigid ning mõned piirkonnad ei pruugi põõsasrindele kasvuks sobida. Samuti nendivad ökoloogid, et tegu võib olla vaid vahefaasiga ja tulemuste kaugemasse tulevikku ekstrapoleerimine võib riskantne olla.
Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature.