"Sedavõrd madala taseme juures pole need mesilastele tõenäoliselt surmavad. Kuid selleks piisaks nende ajufunktsioonide mõjutamiseks. See võib kahjustada nende võimet teha korjelende ning tolmeldada meie põllukultuure ja looduses kasvavaid taimi," nentis uurimusega paralleelselt ilmunud perspektiiviloo autor Chris Connolly, Dundee ülikooli neurobioloogia lektor mittetulundusühingule Science Media Centre antud kommentaaris.

Lektor lisas, et ühendid pole inimestele kuigi mürgised. See julgustab nende laialdast kasutust. Paraku soodustab mürgi ennetuslikel eesmärkidel kasutamine resistentsuse teket. Neonikotinoidide tõhusus hakkab langema.

Värskes töös kasutasid Šveitsi teadlased eesotsas Edward Mitchelliga Neuchateli ülikoolist kümnete kodanikuteadlaste abi. Kokku saatsid viimased neile uurimiseks 198 maailma eri piirkonnast kogutud proove, neljandik proovidest pärines Euroopast.

Lugemissoovitus:
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega
Randel Kreitsberg: keda huvitavad mesilased?!

Kõige sagedamini leiti vähemalt ühest pestitsiidist jälgi Põhja-Ameerikast teele läkitatud mees – saastunud oli 86 protsenti proovidest. Piirkonnale järgnesid vastavalt 80 ja 79 protsendiga Aasia ja Euroopa. Neonikotinoidide laialdasest kasutusest annab aimu ka tõdemus, et nende jälgi leiti isegi Vaikse ookeani keskel ja Lääne-Aafrika rannikul asuvate saarte mees. Kokkuvõtlikult täheldati vähemalt ühte neonikotinoidi 75 protsendis proovides.

"Üldiselt jäi neonikotinoidide sisaldus jäi kaugelt alla inimestele ohtlikuks kuulutatud määra. Seega ei peaks mett armastavad inimesed muret tundma. Minu enda mesitarust leiab kolme erineva neonikotinoidi jääke. Ma annan seda mett enda lastele aga sellele vaatamata," märkis uurimuse juhtivautor Alexandre Aebi ERR Novaatorile.

Mesilaste pärast tuleks aga leidude valguses muret tunda. Tervelt 34 protsendis proovides ületas putukamürkide sisaldus piiri, millest alates on täheldatud katsetes häireid mesilaste kognitiivses võimekuses, immuunsüsteemi nõrgenemist ja mesilasperede kasvu aeglustamist. Enam kui pooltes proovides märgati vähemalt kahte erinevat mürki. Eelnevate töödes on näidatud, et kahe mürgi koosmõju on suurem kui nende mõju üksikuna.

Kuigi Aebi ja ta kaaslaste uuring on suurim omataoline, märkisid tööstuse esindajad, et proovide arv oli üheste järelduste tegemiseks siiski liiga väike. "Jääkide leidmise pärast pole põhjust iseenesest muret tunda. /.../ Konkreetselt antud uuringu leidudest rääkides on jääkide tase vaevumärgatav ja kaugelt väiksem inimeste ohutust ülempiirist," märkis näiteks neonikotinoidide tootjaid esindava Euroopa Taimekaitse Assotsiatsiooni kommunikatsioonijuht Graeme Taylor BBC-le antud kommentaaris.

Teised teadlased on rõhunud neonikotinoidide täieliku keelustamise asemel nende mõistlikumale kasutamisele. Hetkel Euroopas saada olevad neile peamist alternatiivi pakkuvad putukamürgid – püretroidid võivad olla mesilastele kohati neonikotinoididest isegi kahjulikumad.

"Kahjuks on meie põllumehed suuresti pestitsiidi-usku. Peamise integreeritud taimekasvatussüsteemi koostisosana on meil kasutusel korralik viljavaheldus. /.../ Häda on muidugi ka selles, et integreeritud süsteemile üleminekuks konkreetne retseptiraamat puudub. Igaüks peab rohkem tööd ja vaeva nägema ning üleminekuaastad võivad rasked olla," tõdes Eesti maaülikooli taimekaitse osakonna teadur Reet Karise juulis ERR Novaatorile saadetud kommentaaris.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.