Uue põlvkonna putukamürk vähendab kimalaste arvukust ({{commentsTotal}})

Kimalasema.
Kimalasema. Autor/allikas: Holger Casselmann/Wikimedia Commons

Euroopa Liidus keelustatud taimekaitsevahendeid asendada tõotanud putukamürk vähendab isegi väikeses koguses kimalasperedes kooruvate isasmesilaste ja emade arvu poole võrra, seades pikas vaates ohtu nende püsimajäämise.

Täpsemalt tegid Briti teadlased eesotsas Harry Siviteriga Londonis asuvast Royal Holloway Ülikoolist katseid sulfoksimiiniga. "Sellel põhinevaid putukamürke hakatakse tõenäoliselt kasutama neonikotinoidide asemel ja nende kasutuslubasid registreeritakse üle kogu maailma. Meie katsed näitasid, et teatud tingimustel vähendab kokkupuude sulfoksaflooriga peres kooruvate isaste ja mesilasemade arvu. Sama kehtib tööliste kohta ja ka koloonia üldine tervis on kehvem," nentis Siviter.

Teadlased nentisid, et kokkupuute ulatuse kohta päris maailmas ei ole veel võimalik sulfoksimiini lühikese kasutusaja tõttu öelda veel midagi põhja panevat. Nii lähtusid nad teisi taimekaitsevahendeid hõlmanud uuringutest ja eksperimentidest. Keskmiselt leidus kahe nädala vältel kimalastele antud söödas iga miljardi osakese kohta vähem kui viis sulfoksimiini molekuli.

Võrreldes puhast toitu saanud 26 perega koorus sulfoksaflooriga kokku puutunud 25 koloonias isaseid ja mesilasemasid keskmiselt 54 protsendi võrra vähem. Seejuures nägi 36 järgmise põlvkonna kimalasema ilmavalgust vaid kolmes peres. Kuigi taoline vahe pole täiesti erakordne, annab see töörühma sõnul muretsemiseks siiski täiendavat põhjust. Putukamürgi mõju avaldus 2–3 nädalat pärast eksperimendi algus ja seda oli näha korjeaja lõpuni.

"Tulemused viitavad, et sulfoksimiinil põhinevatel putukamürkidel võib olla sarnaselt neonikotinoidele kimalasperede kasvule ja nende paljunemisele märkimisväärne mõju," sõnas uurimusega otseselt mitte seotud Nigel Raine, Kanadas asuva Guelphi ülikooli mesilasteuurija.

Raine lisas, et laialt levinud neonikotinoidide keelustamine Euroopa Liidus ja mitmes teises riigis on kiirendanud alternatiivide kasutuselevõttu. See vähendab aga teadlastele jäetud aega uurida uute putukamürkide pikemaajalist mõju. Näiteks sulfoksimiinil põhinevaid mürke võib kasutada juba 47 riigis, sh Austraalias, Hiinas, Kanadas ja viies Euroopa Liidu riigis.

Siviter märkis, et putukamürgid ei pea kimalaste ja teiste tolmeldajate kahjustamiseks neid otseselt tapma. Kuna pere heaolu sõltub tööliste hulgast ja tervisest, võib nende mõju avalduda hiljem.

Neonikotinoidide puhul on leitud, et krooniline kokkupuude putukamürgiga kahjustab lisaks mesilaste õppimis- ja nektarikogumisvõimet, tolmeldamise edukust ja muudab kehvemaks nende väljavaateid talv üle elada. Keemiliselt on sulfoksimiin neist erinev, kuid häirib samuti kahjurite ja ka tolmeldajate närvisüsteemi tööd.

Töörühm rõhutas, et sulfoksimiini täpse mõju välja selgitamiseks tuleb esmalt teha täiendavaid mõõtmisi päris põldudel. Vaid nende põhjal saab öelda, kui palju kimalased uue putukamürgiga päriselt kokku puutuvad.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: