"Kui me ei muuda oma toidu tootmise viisi, siis hakkavad putukad tervikuna käima paari aastakümne pärast väljasuremise teed," öeldi uuringus, mis avaldatakse aprillis ajakirjas Biological Conservation.

Putukate "massiline väljasuremine" kogub hoogu ja midagi sellist on viimase 500 miljoni aasta jooksul toimunud vaid kuus korda.

"Oleme tunnistajaks suurimale väljasuremissündmusele Maal pärast Permi ja Kriidi ajastut," ütlesid autorid.

Permi ajastu lõppmäng 252 miljonit aastat tagasi tappis rohkem kui 90 protsenti Maa eluvormidest, samas kui Kriidi ajastu äkklõpp 66 miljonit aastat tagasi tegi lõpu maapinnal elanud dinosaurustele.

"Meie hinnangul on praegu langeva arvukusega putukaliikide osakaal -- 41 protsenti -- selgroogsete omast kaks korda kõrgem," ütlesid Sydney ülikooli Francisco Sanchez-Bayo ja Queenslandi ülikooli Kris Wyckhuys.

"Praegu ähvardab väljasuremine kolmandikku kõikidest putukaliikidest."

Iga aasta suureneb nende osakaal umbes protsendi võrra, arvasid teadlased. Putukate biomass ehk nende kollektiivne kaal langeb üle maailma umbes 2,5 protsenti aastas.

"Ainult otsustav tegutsemine võib ära hoida looduse ökosüsteemide katastroofilise kokkuvarisemise," hoiatasid autorid.

Putukaliikide arvukuse languse suurim põhjus olid elukeskkonna muudatused nagu metsade langetamine, linnastumine ning põldude rajamine. Järgmiste põhjustena tulid reostus ning putukamürkide kasutamine põllumajanduses. 

Arvukuse tõusule tuleksid ilmselt enim kasuks loodusalade taastamine ning putukamürkide ja keemiliste väetiste kasutamise oluline vähendamine.

Uuringus võeti andmeid üle 70 andmekogust üle maailma. Mõned neist olid üle saja aasta vanad.

Arvatakse, et kliimamuutuse tõttu on kannatanud vaid mõned üksikud putukaliigid, kes elavad peamiselt troopilistel aladel. Pikas vaates aga pelgavad teadlased, et sellest võib saada veel üks putukate hävingu suurtest peapõhjustest.

Praegu moodustavad putukad pea kaks kolmandikku kõikidest maapealsetest liikidest ning 400 miljonit aastaga, mil nad Maa peal on olnud, on neist saanud mitmete ökosüsteemide vundament.

"Unustatakse keskselt tähtis roll, mida putukad etendavad paljude selgroogsete toiduna," ütlesid uurijad.

Siilid, mutid, sipelgasööjad, sisalikud, kahepaiksed, enamik nahkhiiri, paljud linnud ja kalad kõik toituvad putukatest või sõltuvad neist paljunemisel. 

Järelejäävad putukad ilmselt ei suuda kompenseerida putukate biomassi järsku langust, lisati uuringus.

Putukad on ka maailma peamised tolmeldajad -- maailmas enimkasutatud 115 toidutaimest 75 protsenti sõltuvad elusloomade tolmeldamisest. Taimede seas on kakao, kohvi, mandlid ja kirsid.

Ekspertide hinnangul on lendavate putukate arvukus üle Euroopa langenud keskmiselt 80 protsenti. Seetõttu on kolme aastakümne jooksul lindude arvukus langenud üle 400 miljoni isendi võrra.

Maailmas on piirkondlikult välja surnud iga kuues mesilaseliik.

Eriti ränga hoobi on saanud Vahemere piirkonnas elavad sõnnikumardikad. Nende liikidest üle 60 protsendi arvukus on langemas.

Putukate arvukuse vähenemise tempo näib olevat sama nii troopilises kui ka jahedamas kliimas, kuigi Põhja-Ameerika ja Euroopa kohta on teadlastel palju rohkem andmeid kui ülejäänud maailma kohta.

Ühendkuningriigis on arvukus langenud 60 protsendis riigi suurtes putukategruppides ehk taksonoomilistes rühmades. Talle järgnevad Põhja-Ameerika 51 protsendiga ning Euroopa 44 protsendiga.