"Muttide puhul tuleb arvestada seda, et kuna nad eelistavad loomset toitu, siis nad tegutsevad kõige rohkem seal, kus on hästi huumusrikas muld," ütles Hermann saates "Terevisioon". Teisisõnu, võib köögiviljapeenart sõnnikuga väetanud inimene oodata, et mutid saabuvad sinna putukaid ja ussikesi sööma.

Teine aiakülaline vesirott eelistab aga niisket keskkonda ja võib välja ilmuda näites veekogu-äärses aias. "Ärge süüdistage mutte, kui taimejuured on söödud. Tegelikult on seal vesirott käinud söömas," osutas Hermann. Kuna viimased kipuvad ära sööma ka noorte viljapuude juuri, soovitas Hermann panna juba istutamise ajal puu juurte ümber aiavõrgu.

Kui mutte ja vesirotte tõrjuda, võiks Hermanni sõnul kasvatada püvilillesid. "Samamoodi nartsissisibulaid soovitatakse. Kui on ohtralt närilisi, siis võiks hästi palju sibullilli kasvatada," lisas ta. Siiski ei kehti see tulpide kohta, mis mutte hoopis ligi meelitavad.

Rikkaliku valiku käikudesse topitavaid tõrjevahendeid leiab Hermanni sõnul rahvasuust. "Alustades sellest, et leeskputke korjata ja toppida käiku, samuti toomingaid, küüslauku," loetles ta. Samuti on Hermanni sõnul head mutipeletid erinevad kalad. "Väikse räimepoja ikka leiab. See läheb ju sooja ilmaga kiiresti roiskuma ja mutid on hästi tundlikud lõhnade osas," soovitas ta.

"Ma ei ole kahjuks ühtegi teadusartiklit selle kohta veel leidnud, aga soovitatakse, et kellel on oma maa, siis mis seal ikka: kui ei viitsi tualetti minna, siis mine ja pissi käiku," muigas Hermann veel. Kindlamalt soovitas ta teist ökoloogilist vahendit, küüslauku. Viimast tuleb toppida paljudesse kohtadesse üle krundi ja just värsketesse käikudesse. "See ei tapa mutti, aga peletab eemale, kas siis kõrvalpeenrasse või naabrite juurde," selgitas ta.

Kes soovib peletamise asemel loomakesi hoopis kinni püüda, saab Hermanni sõnul valida ja katsetada erinevate lõksude vahel. "Kui te lähete lõkse üles panema, siis peate ise ka puhas olema," märkis ta. Nimelt haistavad mutid ära, kui lõksu küljes on kõrvalist lõhna.

Kemikaale või graanuleid soovitab ta kasutada viimases hädas. Ise Hermann neid ei kasuta, sest immutatud teri võib tuul laiali kanda ja lindude toidulaule viia. "Kui siiski panete, ärge pange sinna peenrasse, kus teil kasvavad köögiviljad või lilled. Sellega te just meelitate kahjurid kohale," lisas ta ja selgitas, et kemikaal on muti jaoks meelitav mürkhõrgutis.

"Ärge veel unustage, et kui on pehmem talv, siis vesirotid jätkavad oma maa-alust tegevust ja söövad edasi," pani Hermann veel aiapidajatele südamele. Kui mutt annab aastas ühe pesakonnas, siis vesirott vähemalt kaks-kolm.