Mesilased mõistavad nulli tähendust
Meemesilaste ajus võib leiduda küll vähem kui miljon ajurakku, kuid putukad suudavad sellele vaatamata hoomata millegi puudumist ja paigutavad nulli arvrea algusesse, viitavad Austraalia teadlaste tehtud katsed.
Eelnevates uuringutes on leitud, et meemesilased suudavad lugeda neljani. Austraalia teadlaste tööst nähtub nüüd, et putukad mõistavad ka abstraktsemaid ideid. Nulli tundvate liikide klubisse kuulusid seni peale inimeste veel šimpansid, reesusmakaagid, vervetahvid ja aafrika hallpapagoid. Täiskasvanuna võib tunduda oskus intuitiivse ja enesestmõistetavana. Lastel kulub selle lõpuni hoomamiseks aga tänapäevase arusaama järgi mitu aastat. Samuti puudus null mitmest varajasest numbrisüsteemist.
Tõsi, vastavate liikide nimistu võib olla lühike vaid seetõttu, et teadlased pole suutnud võime olemasolu kontrollimiseks sobilikke katseid. Meemesilaste puhul oli Scarlett Howardi ja ta kolleegide lahendus leitud lahendus sirgjooneline. Selleks näitasid nad putukatele ühel päeval ekraanil valgeid kaarte, millel oli 2–5 kujundit. Mõned mesilastest said väiksema arvu kujundite poole lennates tilgakese suhkruvett. Teised said maiuspala vastupidisel juhul. Päeva möödudes näidati mesilastele ka ühe või puuduva kujundita kaardikesi.
Katsetest selgus, et väiksemat kujundite arvu eelistama õpetatud mesilased lendasid juhusest märkimisväärselt sagedamini ka puuduva kujundita kaardi poole. Seejuures, mida rohkem leidus neil teisel näidataval kaardil, seda harvem putukad eksisid. Howard tegigi sellest kolleegidega järelduse, et mesilased mõistavad ka millegi puudumist – nulli. Katsetulemused viitavad töörühma sõnul ka seda, et meemesilased paigutavad nulli arvrea algusesse. Seda vaatamata tõdemusele, et vabas looduses neil vastavat võimet tarvis ei lähe.
See võiks anda töörühma sõnul uut lohutust tehisintellekti arendajatele. Mitte millegi hoomamiseks ja selle põhjal uute käitumismustrite tekkimiseks pole paljut vaja. Uurimuse kriitikud nagu Clint Perry Kuninganna Mary Londoni Ülikoolist nentisid aga, et autorite esitatud arutluskäik pole praegu veel täielikult veenev. "Palju lihtsam selgitus on, et mesilased valisid stiimuli lihtsamate visuaalsete tundemärkide nagu kaardil leiduva musta värvi hulga või kujundi pikkuse, ja selle eest saadud suhkrulahuse kombinatsiooni põhjal," laiendas neuroetoloog.
Samas ei välistanud ta, et meemesilastel puudub vastav võimekus täielikult. Selle veenvalt ümberlükkamiseks on tarvis teha aga teiste selgituste välistamiseks täiendavaid kontrollkatseid.
Uurimus ilmus ajakirjas Science.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa