Uurimisretk: kuidas mesilane õiega suhtleb ({{commentsTotal}})

Mesilane.
Mesilane. Autor/allikas: Danny Perez Photography/Creative Commons

Miks on vaja inimestel teada, kuidas putukad ja taimed omavahel suhtlevad? Näiteks selleks, et taimede kasvukohtade vähenemine piirab putukate toidulauda ning putukate elukohtade kadumisega jääb taimedel vähem võimalusi tolmlemiseks ja uueks eluks. Seega on mesilase ja õie vahelise suhtluse uurimine vägagi oluline.

Seda, kuidas taimed ja tolmeldaja putukad omavahel suhtlevad ja milliseid signaale vahetavad, uuritakse Rootsis Ölandi saarel asuvas Linne teadusjaamas, kus „Osooni“ võttemeeskond käis teadustööd lähemalt vaatamas.

„Ma uurin mesilasi ja õisi. Ma olen eriti huvitatud üksikmesilastest, aga tegelen ka kimalastega. Olen huvitatud sellest, kuidas mesilased oma otsuseid teevad ja kuidas see on seotud toiduga, eriti õietolmuga õitel ja kuidas õietolmu stimulaatorid, lõhnad või teised õietolmu võimalikud omadused, panevad mesilasi otsustama, kas seal taimel maanduda või mitte.“ Nii kirjeldab oma teadustööd professor Heidi Dobson, kes tuli Ölandi saarele teadustööd tegema juba 1980ndatel, sest Linne keskus on väheseid kohti maailmas, kus uuritakse nii põhjalikult putukaid, taimi ja nendevahelisi seoseid.

Uuringud kuuslapuuga on näidanud, et ööliblikatega tolmlevate taimede tolmlemine toimub just õhtuti, seega see annab aimu millal teatud liike kaitsta. Neid kuslapuid külastavad ööliblikad õhtuti.

Umbes kell 4 öösel, selgus tudengite vaatlustest, hakkavad õied avanema ja nad toodavad väga palju nektarit. Lilled õitsevad tugevalt ja on ööliblikate jaoks valmis.

Järgmisel hommikul need õied enam ei lõhna, neil ei ole väga palju nektarit, see on lõpetatud nende jaoks. Ja järgmisel õhtul tulevad juba uued õied.

Kui me teame millal ja läbi kelle toimub tolmeldamine, on meil lihtsam neid liike kaitsta.

Kas õite tolmukad ja kroonlehed lõhnavad ühte moodi, saab teada „Osoonist“ esmaspäeva õhtul kell 20 ETVs.

Toimetaja: Marju Himma



Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: