Uurimisretk: kuidas mesilane õiega suhtleb
Miks on vaja inimestel teada, kuidas putukad ja taimed omavahel suhtlevad? Näiteks selleks, et taimede kasvukohtade vähenemine piirab putukate toidulauda ning putukate elukohtade kadumisega jääb taimedel vähem võimalusi tolmlemiseks ja uueks eluks. Seega on mesilase ja õie vahelise suhtluse uurimine vägagi oluline.
Seda, kuidas taimed ja tolmeldaja putukad omavahel suhtlevad ja milliseid signaale vahetavad, uuritakse Rootsis Ölandi saarel asuvas Linne teadusjaamas, kus „Osooni“ võttemeeskond käis teadustööd lähemalt vaatamas.
„Ma uurin mesilasi ja õisi. Ma olen eriti huvitatud üksikmesilastest, aga tegelen ka kimalastega. Olen huvitatud sellest, kuidas mesilased oma otsuseid teevad ja kuidas see on seotud toiduga, eriti õietolmuga õitel ja kuidas õietolmu stimulaatorid, lõhnad või teised õietolmu võimalikud omadused, panevad mesilasi otsustama, kas seal taimel maanduda või mitte.“ Nii kirjeldab oma teadustööd professor Heidi Dobson, kes tuli Ölandi saarele teadustööd tegema juba 1980ndatel, sest Linne keskus on väheseid kohti maailmas, kus uuritakse nii põhjalikult putukaid, taimi ja nendevahelisi seoseid.
Uuringud kuuslapuuga on näidanud, et ööliblikatega tolmlevate taimede tolmlemine toimub just õhtuti, seega see annab aimu millal teatud liike kaitsta. Neid kuslapuid külastavad ööliblikad õhtuti.
Umbes kell 4 öösel, selgus tudengite vaatlustest, hakkavad õied avanema ja nad toodavad väga palju nektarit. Lilled õitsevad tugevalt ja on ööliblikate jaoks valmis.
Järgmisel hommikul need õied enam ei lõhna, neil ei ole väga palju nektarit, see on lõpetatud nende jaoks. Ja järgmisel õhtul tulevad juba uued õied.
Kui me teame millal ja läbi kelle toimub tolmeldamine, on meil lihtsam neid liike kaitsta.
Kas õite tolmukad ja kroonlehed lõhnavad ühte moodi, saab teada „Osoonist“ esmaspäeva õhtul kell 20 ETVs.
Toimetaja: Marju Himma