Nüüd on teadlased aru saanud, kuidas saab sülem käituda justkui tervikliku kehandina, kui näiteks tugev tuul hakkab teda kõigutama. Mõnedki mesinikud on tähele pannud, et suurema tuule tõustes muudab sülem kuju, oksa küljes rippuvast pikemast koonusest saab oksa küljes rippuv lühem ja laiem koonus, mida tuul suudab vähem kõigutada.

Orit Peleg Ameerika Ühendriikide Harvardi Ülikoolist ja ta kolleegid lasid mesilastel sülemleda oma laboris ja filmisid neid. Nad raputasid sülemit hoidnud plaati, jäljendades tuult. Sülem hakkaski lühenema ja lamenema ning jäi poole tunniga poole lühemaks.

Teadlased panid salvestatud filmi pealt hoolikalt üksikute mesilaste liikumist jälgides tähele, et koonuse tipu lähedal asunud mesilased hakkasid sülemi rappumise peale aeglaselt ülespoole ronima. Nii see koonus siis lühemaks ja laiemaks saigi.

Teadlased simuleerisid sülemit ka arvutis ja jõudsid järeldusele, et tõenäoliselt ajendab mesilasi vaadeldud viisil käituma see, et nad tajuvad mehaanilise pinge muutust, mida sülemi kõikumine põhjustab.

Nüüd ongi siis teada, senisest paremini, kuidas mesilassülem ühtse kehandina käitub. Peleg ja kaasautorid kirjutavad sellest ajakirjas Nature Physics.