Doktorant lõi mudeli lihtsate organismide semiootiliste protsesside mõistmiseks
Kuidas ära tunda kõige esmaseid vaimseid protsesse lihtsate organismide juures, on fundamentaalne küsimus, mille vastamisele astus sammu lähemale Tartu ülikoolis täna doktoriväitekirja kaitsev Tšiilist pärit Claudio Julio Rodríguez Higuera.
Rodríguez uuris doktoritöös semantika ehk tähendusõpetuse kohta biosemiootikas. Rodrígueze juhendaja Tartu ülikooli biosemiootika professor Kalevi Kull selgitas, et biosemiootika on see osa semiootikast, mis uurib kultuuriväliseid tähendusprotsesse. “See on teiste elusolendite semiootika. See osa bioloogiast, mis uurib organismide tähendusloomet ja kommunikatsiooni,“ ütles ta.
Biosemiootika püüab aru saada, kuidas tähendus saab osaks elusloodusest, millised on tähenduse bioloogilised mehhanismid ning kuidas on need ümber kujunenud evolutsioonilistes protsessides. Maakeeli öeldes uurib biosemiootika, kuidas elusolendid, nagu näiteks rakk või mesilassülem, tajuvad maailma ja selle tähendusi ning milliseid märke nad eristavad ja suhtlemises kasutavad. Näiteks, kui soolekepike liigub lahustunud aine gradiendis, kas ta eristab tähendusi või mitte.
Rodríguez töötas tähendusloome minimaalsete mudelitega ehk vajalike tingimuste loendiga. Peamine probleem seisnes selles, et tähenduse olemasolu ei tule esile tavalise loodusteadusliku olemisõpetuse ehk ontoloogia raames. Vaja oli täpselt määratleda tähenduse võimalikkuse minimaalsed tingimused, nagu näiteks see, et tähenduse ilmumiseks on vajalik vähemalt kahe koodi olemasolu.
Rodríguez on proovinud doktoritööga lähendada biosemiootikat ning semiootilist vaatenurka toetavaid filosoofilisi teooriaid. „Uurisin filosoofilisi eeldusi biosemiootilistes teooriates ning seda, kuidas arendada selgepiirilisemaid mõisteid selgitamaks kõige elementaarsemaid koostisosasid, mida on vaja märkide ilmnemiseks lihtsates organismides,“ selgitas ta.
Kaitstud doktoritöö täiendab arusaama, kuidas saavad tähendused teiste liikide elus olla reaalsed. See on oluline samm biosemiootilise vaatenurga aluseks oleva metafüüsika ehk eelduste tundmiseks, mida maailma kirjeldamiseks kasutatakse.
„Doktoritöö tulemusena luuakse minimaalne mudel ja selgem arutelu fundamentaalsetes, lihtsate organismide märkide mõistmise probleemides. See loob täpsema mõistestiku biosemiootika filosoofias – millised on meie arusaamad ja kuidas me neid diskussioonis kasutame,“ ütles Rodríguez. Loodud mudel annab selge definitsiooni lihtsaima mehhanismi kohta, mis loob tähendusi, arendades seeläbi teooriat bioloogilise maailma märkide päritolust. Mudeli abil selgitatakse, kuidas organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga märke loovad, kuid samas loob selguse biosemiootiliste teooriate filosoofilistes alustalades. Lihtsaimate semiootiliste protsesside parem mõistmine annab meile oskuse vahet teha, kus on vaim ja tähenduslikkus ning kus mitte.
Claudio Julio Rodríguez Higuera on esimene Tartu ülikooli ingliskeelse semiootika magistriõppekava läbinud doktorikraadi kaitsja. Doktoriväitekirja “Semantika koht biosemiootikas: semioosivõimete minimaalse mudeli kontseptualiseerimine” kaitses ta 29. novembril. Teda juhedas TÜ professor Kalevi Kull, oponeeris professor Donald Favareau Singapuri riiklikust ülikoolist.
Toimetaja: Taavi Rebane, Tartu ülikool