Herilane annab toidust teada tagakehaga trummeldades
Kui herilane leiab head toitu, ei jäta ta seda enda teada. Ameerika teadlased on avastanud, et tagakehaga trummeldamine, mida herilaste juures on juba ammu täheldatud, signaliseerib teistele pesakondlastele, et läheduses leidub hüva kõhutäidet.
Tööherilased taovad mõnikord tagakeha rütmiliselt vastu pesa pinda, tekitades erilist heli. Seni on enamasti arvatud, et selline käitumine väljendab näljatunnet.
Benjamin Taylor New Yorgi Linnaülikoolist ja Robert Jeanne Wisconsini Ülikoolist tegid katseid täpik-maaherilastega (Vespula germanica).
Nad panid tähele, et kui pesa ümbruses leidus toitu vähe, siis trummeldasid herilased tagakehaga vähem, kui aga toitu oli rohkesti, sagenes ka trummeldamine.
Kui teadlased mängisid trummelduse salvestust, siis hoogustus pesas sigin-sagin ja tööherilased hakkasid sagedamini pesast välja lendama.
Selle põhjal järeldavadki Taylor ja Jeanne ajakirjas The Science of Nature, et tagakehaga trummeldamine pigem siiski ei näita näljatunnet, vaid annab teada toidu leidumisest.
Teisedki ühiselulised putukad oskavad üksteisele tähtsat infot edastada. Eriti tuntud on ju mesilaste tantsud, millega nad viitavad isegi toidu asukohale. Kuid herilaste juures ei olnud seesugust toiduteavitust varem teada.
Taylor kavatseb koos oma töörühmaga nüüd edasi uurida, kas herilaste tagakehatrummeldused võivad sisaldada toidu kohta ka mingit üksikasjalikumat infot.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa