Viimasel kümnendil on Euroopa ja Põhja-Ameerika mesilastepopulatsiooni arvukus oluliselt langenud. Kuigi ühet põhjust pole siiani leitud, kahtlustavad teadlased, et selle juures mängivad ühte peamist rolli neonikotinoididena tuntud putukamürgid, mida on kasutatud alates 1980. aastate lõpust. Leitud seosed on muu hulgas viinud Euroopa Liidus kolme kõige laialdasemalt kasutatava neonikotinoidi keelustamiseni. Hiljutisemad tööd on näidanud, et mürgid mõjutavad tolmendajate mälu ja õppimisvõimet.

Ent kuna eelmise põlvkonna pestitsiidid mõjutasid veel rohkemate liikide tervist, on alternatiivide leidmine muutunud üha põletavamaks probleemiks. Uues töös lõimisid Austraalia teadlased omavahel lehterämblike mürgi lumikellukese valkudega. Levinud põllukahjurite ja mesilastega tehtud katsed näitasid, et loodud kahjurimürk ründab liblikaröövikute ja lehetäide närvisüsteemi.

Samal ajal ei avaldanud see aga mesilastele isegi kõrge kontsentratsiooni puhul märgatavat kahjulikku mõju. Isegi mürgi otseselt mesilaste organismi viimisel hukkus järgnenud kahe ööpäeva jooksul vaid 17 protsenti tolmendajatest, viidates, et mürk on äärmiselt spetsiifilise mõjuga. Järgmise sammuna plaanib töörühm kontrollida, kas sarnast resistentsust ilmutavad ka herilased ja kimalased.

Uurimus ilmus Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes.