Paljulapselistel putukaperedel napib tänavu toitu ja vett ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: miphages/Creative Commons

Kuum suvi on kiirendanud putukate elutsüklit ja näiteks kimalased on jõudnud ühe põlvkonna asemel juba kaks üles kasvatada, aga samas ei pruugi kõigile piisavalt toitu ja vett jätkuda.

Kui suvi on kuum ja kuiv, siis õitsevad nii looduslikud kui kultuurtaimed kiiremini ära. See aga tähendab, et mesilased jäävad toidupuudusesse. Kui kodumesilaste puhul saab mesinik alustada lisatoitmist, siis metsmesilaste ehk kimalaste puhul see kõne alla ei tule.

Eesti Maaülikooli tolmeldajate toitumiskäitumise ja putukate füsioloogia teadur Reet Karise sõnul on kimalastel toidunappuse korral ainus võimalus see, et nad on sunnitud oma pere normaalse elutsükli natuke kiiremini ära lõpetama ja vajadusel kasvõi juba talvekorterisse siirduma.

"See tähendab seda, et augustis-septembris võib meil looduses ja ka koduaias õite peal natuke tavapärasest vähem looduslikke mesilasi näha olla. Aga pikemas perspektiivis see väga hull ei ole, sest mesilased juba on talvekorteris ja valmistuvad järgmiseks aastaks," rääkis Karise ERR-ile.

Mõnevõrra võib see mõjutada perede arvukust, sest mida pikem on pere arenguperiood, seda rohkem on seal võimalik uue aasta isendeid toota, lisas ta.

Sooja ilmaga on väga suurteks kasvanud ka herilaspered, aga neid mõjutab Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli juhataja Marika Männi sõnul veepuudus. "Eks see piirab ikka vastsete arengut ja kasvu, kui mingi toiduressurss või vesi on piiratud hulgal. Selge on see, et siis ei saa nad väga edukalt areneda."

Mänd lisas, et herilased võivad veepuuduse tõttu pesa lähedal agressiivsemad olla.

Mida aga teha, kui mõni herilaste või mesilaste pere on oma pesa ehitanud inimestega ühisesse koju?

Vabakutseline putukateadlane Urmas Tartes selgitas, et kui taoline pesa on kusagil räästa servas või sellises kohas, kus ta inimese käiguteid otseselt ei häiri, siis kõige ohutum meetod ongi nendega kohaneda, sest näiteks herilaste pesa hävib sügisel niikuinii. "Kuid jah, kui ta teeb kuskile ukse peale, kust me tõesti ka käime, siis on meil arusaadavalt ka õigus oma elu eest seista," lisas Tartes.

"Sellisel juhtumil on kindlasti otstarbekas see pesa teise kohta viia. Õieti muidugi ümberasustamine pole võimalik, see tähendab hävitamist. Kui me ise oleme ebakindlad, siis kindlam on paluda mõnel kogenumal inimesel teha, sest tuleb arvestada kellaaegasid ja käitumist, mismoodi seal käib. Kõige viimane asi, mida tasub teha, on mingi mürgiga hakata neid pritsima, sest see mürk tuleb ka meie enda kodusse."

 

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: