Uurimuse kaasautor Maria Vorontsova nentis ajalehele antud kommentaaris, et tõenäoliselt on kadunud planeedilt veelgi enam taimeliike. "Seda on rohkem, kui me teadsime ja oluliselt rohkem, kui oleks pidanud välja surema. See pole hirmutav lihtsalt arvu 571 pärast, vaid arvan, et see on jäme alahinnang," laiendas Vorontsova. Neist 315 on kadunud viimase sajandiga.

Lisaks on veel mitmed liigid surnud välja funktsionaalselt ehk need on vabast loodusest kadunud ega täida enam ökosüsteemis kindlat rolli. Osa taimedest ei suuda enam paljuneda nende seemneid levitavate loomade arvukuse vähenemise või täieliku kadumise tõttu.

Järelduseni jõudmiseks hoidis töörühm teaduskirjandusel järjepidevalt silma peal 30 aasta vältel. Kokku kuulutati selle jooksul väljasurnuks enam kui 1300 liiki. Neist taasavastati mõni aeg hiljem enam kui pooled. Sellele vaatamata ületas tulemus rahvusvahelise looduskaitseliidu punases nimistus väljasurnuks arvatud liikide arvu viis korda.

Kõige kõrgem on väljasuremistempo analüüsi kohaselt saartel. Suur osa seal kasvavatest liikidest on kohastunud kindlate keskkonnatingimustega, mistõttu on need muutuvate keskkonnaolude suhtes tundlikumad. Samuti on teistest ohustatumad niigi suurema liigirikkusega troopikaaladel või kiirema rahvastikukasvuga piirkondades kasvavad liigid.

Näiteks on kadunud Hawaiilt 79 liiki taimi ja Lõuna Aafrika tipus asuvatest provintsidest 37 taimeliiki.

"Me kannatame taimepimeduse käes. Loomad on armsad, tähtsad ja mitmekesised, kuid olen absoluutselt šokeeritud, et taimede puhul napib sarnast teadlikkust ja huvi," lisas Vorontsova. Seemnetaimed on üks kõige edukamaid maismaataimede rühmi. Liike iseloomustab seemnetega paljunemine ja põlvkondade vaheldumine.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Ecology & Evolution.