"Teadsime varem paari reaalelulise näite põhjal, et leedlampidega on võimalik n-ö taeva valgustamist vähendada. Tulemuste põhjal pole aga kosmosesse kiirguva valguse hulk viimastel aastatel vähenenud. Valgusteid on juurde pandud või vahetatud need eredamate vastu. Lõppkokkuvõttes raiskame sellele ikka vähemalt sama palju energiat ja raha," nentis teadustöö juhtivautor Christopher Kyba, Saksamaa GFZ geoteaduste uurimiskeskuse teadur ERR Novaatorile.

Aastatel 2012–2016 valgustati igal aastal keskmiselt 2,2 protsendi võrra laiemat maa-ala. Valguskiirguse intensiivsus kasvas aastas 1,8 protsenti. Vanades ja juba hästi valgustatud tööstusriikides oli kasv tagasihoidlikum või ei muutunud see kuigi palju. Peaaegu 60 riigis ulatus aga kasv 110–150 protsendini, veel 20 maal enam kui 150 protsendini. Vastupidist trendi võis näha vaid 16 riigis ja seejuures enamasti sõjalisest konfliktist puudutatud piirkondades nagu Süüria või Jeemen.

Kyba tõdes, et arenenud riikides võib olla valgustatuse kasv mõõdetust suurem. Vaatluste tegemiseks kasutatud satelliidiga saab registreerida vaid rohelisest valgusest pikema lainepikkusega sagedusi. Suur osa leedlampidest kiirgavad tänapäeval ka sinakamat valgust. "Tehnika tõhusamaks ja säästlikumaks muutmine ei pruugi anda seetõttu näiteks kasvuhoonegaaside heitmete vähendamisel nii häid tulemusi, kui mõnikord lootma kipume," tõdes teadur.

Valgusreostuse piiramiseks on peale otsese raiskamise vähendamise veel mitu head põhjust. Sinakamat valgust kiirgavad lambid häirivad näiteks unehormooni melatoniini tootmist ja raskendavad uinumist. Seetõttu kutsus Ameerika Meditsiini Assotsiatsioon 2016. aastal üles kasutama tänavavalgustites soojemat värvi valgust. Augustis avaldatud Harvardi ülikooli teadlaste uuringus leiti seos rinnavähi esinemissageduse ja ümbruskonna tänavavalgustuse intensiivsuse vahel.

Tehisvalgusest pole pääsu ka loodusel. Aasta alguses Ameerika teadusakadeemia toimetistes ilmunud töös selgus, et linnatuled on muutnud dramaatiliselt öise eluviisiga rändlindude käitumist. Hiljuti ajakirjas Nature avaldatud uurimus viitab, et tehisvalgus raskendab öösel tegutsevate putukate tolmeldamistööd ja sellest lähtuvalt taimede saagikust. Hinnanguliselt ohustab tehisvalgus 30 protsenti öise eluviisiga selgroogseid ja 60 protsenti selgrootuid.

Kyba rõhutas, et mitte keegi, tema ise kaasaarvatud ei taha linnu pimendada, kuid valguskasutust annab tõhustada. "USA-s Philadelphias doktorandina peolt koju kõndides üritasin ma ikka ja jälle Suurt Vankrit näha, kuid see ei läinud mul kunagi korda. Nüüd Potsdamis elades õnnestub mul eriti parki minnes silmata isegi Linnuteed. Olgugi et tegu on linnaga, kus elab 100 000 inimest," tõi Kyba näite. Teisisõnu, üksteiselt on õppida isegi tööstusriikidel

Teaduri möödunud aastal ilmunud töö uurimuse kohaselt elab tehisvalgusest saastunud taeva all 83 protsenti maailma elanikkonnast. Linnutee pole oma täies hiilguses nähtav 83,9 protsendi eestlaste jaoks. Olukorra parandamine on Kyba sõnul inimeste endi kätes. Tähistaeva ja öise meelerahu tagasivõitmine algab juba sellest, kui paluda kohalikul linnavalitsusel võtta midagi ette koduakna silma särava tänavalambiga.

Uurimus ilmus ajakirjas Science Advances.