Agressiivse jalakäija sündroom võttis internetis muinasjutulised mõõtmed ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Päris maailmas suudavad inimesed end siiski tavaliselt vaos hoida.
Päris maailmas suudavad inimesed end siiski tavaliselt vaos hoida. Autor/allikas: Jacek Dylag/Unsplash

Inimeste ürgne kärsitustunne on muutnud interneti ja reklaamimüügi toimel sedavõrd võimsaks, et meenutab kohati juba Lewis Carrolli jutustust "Alice Imedemaal", nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Kannatamatus on ebamugav tunne. Tunded on loodusliku valiku vormitud käitumist kujundavad platvormid. Järelikult on tunnetel mingi eluline tagamõte. Mis võiks õigustada kannatamatust? Arvatakse, et kannatamatus on olnud vajalik vältimaks aja ja energia raiskamist väheolulisele ja väärtusetule. Kannatamatuse ebamugavus sundis sellest loobuma ning lisas kaotatu tagasivõitmiseks ja olukorrast eemaldumiseks käredat impulsiivsust.

Kujuta ette näiteks varitsevat kütti, kellele tundub lõpuks, et liikumatuna ohvrilooma väljailmumise ootamine ei tasu enam ära. Targem on otsida järgmine võimalus. Lisaks võis sarnase huviga omakorda jälgida kütti mõne suurema looma silmapaar, et talle kui toidule ligemale hiilida. Järelikult on kannatamatus kasulik energiavaese ja röövloomade keskel ohtlikult kulgeva elu puhul.

Arenenud ühiskonnas ei tohiks energiast puudu olla. Tänaval aeglasemalt kõndides või mõttesse jäädes ei ähvarda põõsa tagant ründava kiskja oht. Kummatigi tõukab nüüdisaegset inimest tagant ürgne kannatamatus. Käitumiste programmist kadumise ning progressi viljade näol heal ja paremal rahulikult endani jõudmise asemel on kannatamatus kohanenud ning omandanud üha agressiivsemaid noote.

Igaüks võib ennast proovida kas kesklinna tänaval või kaubanduskeskuse poleeritud radadel. Kuidas reageerid, kui sinu ette jääb keegi natukene aeglasemalt liikuv liigikaaslane? Tõenäoliselt tunned mõnikord pahura agressiooni hoogu, pomised midagi omaette või püüad lontrusest mööda trügida.

Enamasti hoidutakse suuremast õiendamisest. Ometi võib sattuda siin-seal inimeste vahel hargneva kurjema konflikti peale. Maailmas on kogunenud taoliseid tõsisema sisuga juhtumeid nii palju, et nähtusele on omistatud nimetus "jalakäija agressiivsuse sündroom". Hawaii Ülikooli psühholoogia professor Leon James koostas enesekontrolliks isegi vastava testi koos mõõtskaalaga.

Chelsea Wald kirjeldas ajakirjas Nautilus teda tabanud kimbatust, kui tajus endas kasvavat kurjust oma sõbranna vastu, kuna too kõndis liiga aeglaselt. Õnneks suutis ta kasvava vimma endas hoida. Samas muutis see Chelsea tundlikumaks kogu nähtuse vastu. Aeglus käib pinda poe järjekordades, autoliikluses ja isegi internetis. Näiteks hinnati 2006. aastal veel kuidagi talutavaks, kui veebilehekülje laadimisele kulus neli sekundit.

Kolm aastat hiljem hakkas närv pingestuma kahe sekundi ületamisel. Tänaseks peab lehekülg ekraanile jõudma veerand sekundiga. Vastasel juhul ähvardab seda internetti unustamine. Kärsitu külaline on juba kuhugi edasi liikunud. Arvatavalt saadab juhtumit pahameel. See on veebilehepidajale ohtlik kahes mõttes, kuna lisaks kaotatud kliendikontaktile kujundab kannatamatuse kapriisi rahuldamatus teda antud lehe suhtes tõrjuvaks.

Kannatamatus motiveerib teenuseid kiirustama. Need omakorda toidavad kannatamatust ja lühendavad kärsituse süütenööri. Kasutajates toidetakse ebareaalseid ootuseid nii ajakulu kui ka sisu väärtuse suhtes. Nagu öeldud, evolutsiooni õppetunnina ajab kannatamatus väheväärtuslikust loobuma, kuni leitakse midagi natukene tummisemat. Internetis liikumist kirjeldatakse infomere lainetel surfilauaga hõljumisena.

Surfamise metafoor on eksitav, sest kirjeldab midagi ruttamatut ja kena. Õigem oleks näha protsessi raevuka jooksmisena inforuumi täitva massiivse ja väärtusetu andmemüra pinnal. Jooksma peab kiiresti, et mitte mülkasse vajuda. Kaasaskäiva kurjustamisega levitatakse soove, millises suunas peaks maailm end parandama.

Omame infoga minimaalset kontaktiaega, sest loodame jõuda millegi kasulikuni. Reklaamimüügist sõltuvad veebilehed püüavad seda lühikest aega võimalikult intensiivsete signaalidega kasulikuks pöörata. Ühtlasi treenib see kasutajates harjumust saada infot kärtsudes, teelusika suurustes portsjonites ning vähendades temas võimet millegi natukene pikema lugemiseks ja mõistmiseks. Aeglust nõudvad olukorrad ajavad aina rohkem marru.

Kui Alice sattus peeglitagusele maale, kohtas ta seal Imedemaa valitsejannat Punast Kuningannat, kelle riigis pidid kõik pidevalt jooksma. Alice'i imestuse peale kostis kuninganna: "Siin, kas tead, pead sa kõigest väest jooksma, et omal kohal püsida." Lisaks kärsitule tormamisele lubas kuninganna iga väiksema komistuse peale süüdlasel pea maha raiuda. Elu nagu muinasjutus.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: