Viis soovitust, kuidas aja kiirenemist ohjata ({{commentsTotal}})

{{1529981760000 | amCalendar}}
Nutitelefoni või arvutit ei tasu süüdistada selles, kui teil aeg libiseb käest ja midagi ei saa justkui tehtud.
Nutitelefoni või arvutit ei tasu süüdistada selles, kui teil aeg libiseb käest ja midagi ei saa justkui tehtud. Autor/allikas: Pixabay

Aja kiiruse määravad inimesed, mitte tehnoloogia. See tähendab, et nutitelefoni või arvutit ei tasu süüdistada selles, kui teil aeg libiseb käest ja midagi ei saa justkui tehtud.

Kas teadsid et:

  • küsitlusuuringute kohaselt tunneb kolmveerand Eesti kõrgharitud inimestest, et neil pole piisavalt aega oma sõprade ja lähedaste jaoks.
  • inimesed tajuvad aja kulgu osaliselt selle kaudu, kui kiire või aeglasena konstrueerib seda meedia.
  • suure osa aja kiiresti kulgemise efektist tekitab tehnoloogia meie ümber, mis soodustab sotsiaalse aja kiirenemist.

Vikerraadio ja ERR Novaatori ühine suvine saatesari "Kuidas elada sajani, aga veel 90selt möllu teha" käsitles esimeses saates aja kiirenemise teemat. Sotsiaalteadlastele ja psühholoogile esitati küsimus, kuidas elada kiiret elu aeglaselt.

Vestlusest kliinilise psühholoogi Anna-Kaisa Oidermaa ja sotsiaalteadlaste Triin Vihalemma ja Krista Lepikuga toome välja viis soovitust, kuidas sotsiaalse aja kiirenemisele pidurit tõmmata.

  1. Sa pole info ori. Teate seda telefoni vibreerimisheli, mis kõiki ruumisviibijaid oma telefoni järele haarama paneb. Sisuliselt panevad köidavad nutitelefoni saabuvad teated meid lühikese lõa otsa: peame olema pidevalt ootel ja valvel iga infokillukese ja vestluskatke osas, justkui pidevalt reageerimisvalmis tuletõrjujad. Aju on evolutsiooniliselt harjunud pidevalt millelegi uuele reageerima. Seega pidev infovalvel olemine väsitab meie aju ning tekitab vastukaaluks sõltuvust jällegi pidevalt uue infokillu saamise järele. Infosõltuvuse vältimiseks tasub teha endale piiratud ajakava, näiteks et meili ja sotsiaalvõrgustike uuendusi tohib vaadata vaid korra ühe tunni jooksul ning mitte kauem kui 10 minutit.  
  2. Saa jagu aju pettusest. Ühelt tegevuselt teisele ümber lülitumine võtab keskmiselt 15 minutit aega. Meie aju aga natuke petab meid ja loob illusiooni, et meil on ühe tegevuse jaoks rohkem aega, kui tegelikult on. See aga tähendab, et kui planeerida päeval tegevused ajaliselt väga üksteise otsa, on suur tõenäosus, et teie aju on järgmise tegevuse alguses veel eelmisega ametis. See teeb keskendumise vähem tõhusaks. Nii tasubki planeerida oma tegevuste vahele rohkem aega, et aju jõuaks ühelt tegevuselt teisele ümber lülituda.
  3. Tegelikult ei pea kogu aeg tõhus olema. Tehnoloogia toetab sageli seda, et saaksime oma tegevustega tõhusamalt toime. See tähendab, et saame kiiremini ja mobiilselt asju aetud. Kuid see tekitab ühtlasi olukorra, kus meil tekib pisut enam vaba aega, mille aga kipume kohe kiiresti täitma mõne järgmise ülesandega. Tegelikult pole see aga tõhus, sest inimene ei saa korraga keskenduda mitmele tegevusele ning lõpptulemuses selline tehnoloogiaga "tõhustamine" tekitab aja kiirenemist, ebatõhusust ja pealiskaudsust.
  4. Tee tööd töö ajal. Kui varem planeerisid inimesed oma vaba aega, siis nüüd tuleb üha enam hakata planeerima tööaega. Seda põhjusel, et tehnoloogia, näiteks e-postiga ühendatud nutitelefon ning töövestlusteks kasutatavad suhtlusvõrgustikud, saavad meid kätte ka vabal ajal. See tekitab tunde, nagu oleksime kogu aeg tööl ning mõtetega töö kallal. Aja kiirenemise mõju endast eemal hoidmiseks tasub selgelt lahutada töö ja vaba aeg eriti nutiseadmetes. Näiteks tasub lahutada töö- ja eraelu puudutavad suhtlused digivahendites. Töö- ja vaba aja lahutamiseks saab panna ajapiirangu, millal töökõned ja -meilid nutiseadmesse tulevad ja millal mitte (puhkamise ajal siis tasub töö teemad vaigistada). Kindlasti tasub ennetada tööülesannete kuhjumist puhkuse ajal ehk töömeili eemalolekuteade võib julgesti sisaldada ka teadaannet, et kõik puhkuse ajal saabunud meilid kustutatakse ning tööle naastes võivad soovijad oma palvetega uuesti pöörduda.
  5. Ei on täiesti aus vastus. Pidev uute ülesannete võtmine lootuses, et kiireneva tehnoloogia abiga saame ülesanded tehtud, viib lõpuks ülesannete kuhjumiseni, ületöötamiseni ning asjadega mitte toime tulemiseni. Et seda vältida, tuleb õppida ütlema ei. See ei tähenda, et oleksite kedagi alt vedanud või poleks te oma ülesannete kõrgusel. See tähendab, et oskate oma elus teha valikuid ning seada prioriteete. Öelda ei on täiesti aus ja austusväärne vastus, sest näitab inimese oskust hinnata oma võimekust ja planeerida oma aega.

Kõik saatesarja taskuhäälingud:


Teaduspõhine elustiilisaade "Kuidas elada sajani, aga veel 90selt möllu teha" on Vikerraadios eetris kümnel teisipäeval kell 10.05. Saate autorid on Marju Himma, Allan Rajavee ja Linda Eensaar, helioperaator on Maris Tombach.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: