"Alguses tuleks pigem investeerida enda teadmistesse ja oskustesse ehk lugeda raamatuid investeerimise kohta ja internetist on väga palju tasuta kätte saadavat erinevat informatsiooni," ütleb Liivamägi. Tema hinnangul kehtib investeerimises rusikareegel, et kõiki munasid ühte korvi panna ei tasu.

See tähendab, et kui olete vaatamas enda säästude kasvatamiseks sobilikku investeerimislahendust, peab ennekõike välja valima vara, kuhu oma raha paigutada. Lisasissetulekut tootva vara alla võivad kuuluda nii aktsiad aga ka näiteks kinnisvara, riiklikud võlakirjad või kuld. Varasid eristab eelkõige pikaajaline tootlusootus ja risk ehk mida suurem on risk, seda suurem on ka tootlusootus.

"Selleks, et teenida investeerides tulu, peab võtma riske. Riskivaba investeeringut põhimõtteliselt ei ole olemas. Nüüd ongi küsimus, millist riski on inimene nõus aktsepteerima, kuid see on juba väga individuaalne," leiab 12 aastat investeerimisega tegelenud Kristjan Liivamägi.

Tema sõnul pole leitud kuldreeglit, millega alustada investeerimist. Pigem on küsimus kui palju raha soovitakse investeerida ja kui riskialdis inimene seda tehes on.

Samas, kui eesmärk on tagada perekonnale majanduslik meelerahu, soovitab Liivamägi kasutada konservatiivsemat lähenemist.

"Kui mina umbes 10–12 aastat tagasi palgatööga alustasin, siis suutsin palgatöö sissetulekust kõrvale panna 100 kuni 150 eurot. Umbes pool läks mul investeeringutesse ja pool nii öelda meelerahufondi," selgitab Liivamägi. Tema sõnul oleks mõistlik enne suuremate riskide võtmist koguda kontole kolme kuni kuue kuu rahatagavara, mis kataks ootamatud olukorrad ja möödalasud.

Kuna aktsiaturg võib-olla ebastabiilne, siis on Liivamäe sõnul pere aktsiaportfelli vundament koostada madalama riskiga investeeringutest. "Peres on tuumikvara paigutatud selgelt madalama riskiga passiivsematesse rahavoogu teenivatesse instrumentidesse – intressid, dividendid, renditulu," ütleb Liivamägi.

Samas, kui sul on üle aega või raha, siis võid investeerimisturule siseneda ka jõulisemalt. Liivamägi on näiteks loonud praegu alles kaheaastasele lapsele oma portfelli. "Kui oled noorena nõus aktsepteerima kõrgemat riski võib teatud juhtudel selliseid kõrgema riskiga instrumente sisse võtta. Miks mitte ka mingid start-up ettevõtted või mingi kombinatsioon nendest. Ka üksikud inviduaalsed aktsiad, kui sa tunned, et oskad seda piisavalt analüüsida ja usud sellesse ettevõttesse," arvab Liivamägi.

Teisalt toonitab TTÜ majanduslektor, et baasportfell peaks olema erinevate varaklasside ja instrumentide vahel hajutatud. Viimane tähendab, et algaja investor ei tohiks panna kogu raha ühe ettevõtte aktsiatesse, vaid lisaks portfelli näiteks tuhandetest maailma edukamade firmade väärtpaberitest koosnevaid indeksaktsiaid.

Lisaks aktsiatele võiks olla investeeringud kohalikule laenuturule, mõnest kinnisvaraobjektist saadav renditulu või kohaliku ettevõtte osalusest saadavad dividendid. "Nii suudab portfell majandustsükli langusfaaside ajal kapitali säilitada ja loodetavasti natuke ka teenida," sõnab Liivamägi.

Kuidas veelgi põhjalikumalt valmistuda ootamatuteks riskideks? Kui suure summaga on mõistlik alustada investeerimist? Kes on passiivsed ja kes aktiivsed investorid? Nendele küsimustele saate vastuse homme hommikul kell 10.05 Vikerraadio saates "Kuidas elada sajani, aga veel 90selt möllu teha?", kus sel nädalal räägime rahast. Saadet teevad ERRi ajakirjanikud Marju Himma, Allan Rajavee ja Linda Eensaar.