Minutiloeng selgitab, millest sõltub meie pension ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Martin Dremljuga/ERR

Haridus ja finaktskirjaoskus on olulised, kuid investeerimises on edukamad need, kes on lisaks ka meelekindlamad, vähem riskeerivamad ja neurootilisemad. Ning kuidas mõjutavad lähisuhted eestlase võimekust pensioniks investeerimisega raha koguda, selgitab Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse vanemteadur Luule Sakkeus.

Eestis on kesk- ja vanemaealistel inimestel võrreldes 27 teise Euroopa riigi ja Iisraeliga olnud pikem hariduskäik ning töökarjäär. Perega kodus olemise aeg on aga üks lühemaid. Nii selgub viimase kesk- ja vanemaealiste uuringu SHARE eluteed kajastava laine andmetest. Miks just pereelule pühendatud aeg on jäänud Eestis üheks lühimaks, tuleneb peamiselt kahest asjaolust.

Esiteks näitab statistika, et Eesti mehed surevad naistest palju varem, mistõttu naised jäävad väga varakult leseks ja ei jõua pikka perekonnaelu nautida.

Teiseks on naised olnud võimelised ka lahutuse järel iseseisvalt peret ülal pidama. See mõjutab ka kooselus veedetud aega neis riikides, kus lahutus on väga levinud.

Muutused pensionis

Töölugu mõjutab väga palju meie sissetulekuid. On teada, et pikad vaheajad töötamises vähendavad sissetulekuid vanemas eas, mistõttu on tihti naistel väiksemad pensionid, sest nad on osa tööeast veetnud lastega kodus. Keskmine aktiivse tegevuse periood Euroopa meestel on olnud 38 aastat ja naistel vaid 28 aastat.

Põlvkonniti aga näeme, et meeste nooremates põlvkondades (sündinud alates 1960) on tekkinud eelmistega võrreldes rohkem mitteaktiivseid perioode. Samal ajal on naistel (sündinud alates 1950) aktiivsusperioodid kasvanud ning see tähendab soolises aspektis muutusi tuleviku pensionäride sissetulekutes.

Eesti viimase aja pensionireformi debattide valguses pakub suurt huvi SHARE uuringus 17 Euroopa riigi kesk- ja vanemaealiste paaride hulgas analüüsitud isiksuseomaduste mõju börsiturul osalemisele.

Eesti on koos Sloveenia, Hispaania, Itaalia, Horvaatia, Poola ja Kreekaga vanemaealiste hulgas aktsiaturgudel ühe väikseima osalusmääraga.

SHARE uuringust tulev välja, et aktsiaturul osalemist ennustavad lisaks haridusele ja finantskirjaoskusele ja suurem meelekindlus, riskidest hoidumine ja neurootilisus. Seega meelekindlamad, vähem riskeerivamad ja neurootilisemad inimesed, kel on paremad teadmised finantskirjaoskusest on ka paremad investeerijad. Olgu selleks siis aktsiate omandamine või investeerimis- või pensionifondides osalemine.

Riskidest hoidumise mõju kaob, kui inimesel on finantskohustused. Naiste puhul olid tähtsaimaks isikuomaduseks sotsiaalsus ja neurootilisus, mis suurendavad tõenäosust võtta suuremaid finantskohustusi. Meestel olid need seotud meelekindluse ja avatusega uutele kogemustele.

Sotsiaalne võrgustik

Selleks, et säilitada vanas eas veel parimad kognitiivsed võimed, on kõige olulisem hoida ja suurendada oma sidemeid nii lähedaste, sugulaste kui ka sõpradega.

Kesk- ja vanemaealiste inimeste kognitiivne võimekus langeb kui lähisuhete võrgustik kaob, eriti kui kaob side laste ja sõpradega. Kognitiivne võimekus langeb enim neil, kes on olnud pikemat aega ilma lähivõrgustikuta.

Samas mõjub meie mälule hästi uute sidemete loomine või vanade sidemete uuendamine isegi vanas eas.

Oktoobri lõpus algab järjekordne kesk- ja vanemaealiste küsitlusuuring SHARE, millega kogutakse teavet üle 50-aastaste inimeste terviseseisundi, vananemise ja pensionile jäämise kohta.

Mida on seni nende viie lainega, mis Eestis alates 2011. aastast läbi viidud, teada saadud, räägivad demograafid ja teised eksperdid 29. oktoobril Tallinna Ülikoolis konverentsil "Pilk hallile alale II. Vananemine elukaare vaates".

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: