Uuring: Eesti inimesed valivad pensionifondi pigem kellegi teise soovituse järgi ({{commentsTotal}})

Rahatarkuse parandamisel tuleks käitumuslikke aspekte senisest rohkem arvesse võtta.
Rahatarkuse parandamisel tuleks käitumuslikke aspekte senisest rohkem arvesse võtta. Autor/allikas: Freepik.com/Creative Commons

Võiks arvata, et majandusasjades targemad ja suurema sissetulekuga inimesed teevad oma pensionipõlve kindlustamiseks teadlikumaid valikuid, kuid finantskirjaoskuse uuringust selgub, et see pole nii.

Pikeneva eluea tõttu tuleb meil läbi mõelda iseenda majanduslik toimetulek pensionieas ning selleks aegsasti teadlikke valikuid teha,  näiteks valida kohustuslik pensionifond, millega liituda. Estonian Business Schooli (EBS) doktorant, MTÜ Rahatarkus kaasasutaja ja OECD konsultant Leonore Riitsalu avaldas uurimuse, mille tulemuste kohaselt teevad eestlased teise pensionisamba valiku pigem kellegi teise soovituse alusel ja paremad teadmised rahaasjades ei vii arukamate valikuteni.

Selleks analüüsis ta andmeid, mille uuringufirma Saar Poll kogus Eestis 2015. aastal rahandusministeeriumi finantskirjaoskuse uuringu jaoks. Küsitletud inimeste sõnul võrdles mitme fondi tingimusi enne otsuse tegemist kõigest üheksa protsenti neist Eesti elanikest, kes on teise sambaga liitunud.

Küsitluse andmetest ilmneb, et Eesti elanike teadmised finantsteemadest on head, rahvusvahelises võrdluses on nii täiskasvanud kui kooliõpilased esikolmes.

Võiks arvata, et ratsionaalsed ja kõrge finantskirjaoskusega inimesed võrdlevad enne valimist erinevaid pensionifonde. Leonore Riitsalu uurimus aga näitab, et haridusel, sissetulekul, sool, vanusel, elukohal ja ka ettevõtjaks olemisel ei ole statistiliselt olulist seost pensionifondi teadliku valimisega.

Veelgi enam, OECD metoodika alusel arvutatud teadmiste skoor ei ole seotud arukate pensionivalikutega. See arvutatakse kui kaheksale küsimusele antud õigete vastuste summa, maksimaalne võimalik tulemus on kaheksa ja minimaalne null.


TESTI TEADMISI: OECD finantskirjaoskuse testi saab lahendada artikli lõpus


Riitsalu analüüsis ka kõigi kaheksa küsimuse seost teadlike valikutega eraldi ning leidis, et üksnes investeerimisriskide hajutamise vajalikkuse mõistmine selgitab teadlike otsuste tegemist.

Siit tuleb aga muna ja kana küsimus: kumb oli enne, kas teadmine riskide hajutamise olulisusest või arukas valik? See võis toimuda mõlemat pidi: tänu sellele teadmisele võrreldi ja valiti hoolikalt või õpiti riskide hajutamise vajalikkust valiku tegemise käigus.

Teame küll, et peaks teadlikult valima, aga...

Võiks arvata, et inimesed ei pea teadlike valikute tegemist vajalikuks. Selle vastu väidab aga samas uurimuses leitud statistiliselt oluline seos kindlusega, et ollakse oma pensionipõlve kindlustamiseks piisavalt hästi tegutsetud.

Need, kes on valiku teadlikult teinud, on kindlamad, et on ise piisavalt samme astunud oma pikaajalise rahulolu kindlustamiseks. Need, kes pole valikut kaalutletult teinud, mõistavad, et ei ole piisavalt oma pensionipõlve kindlustamisega tegelenud. Seega, teame küll, et peaks arukaid valikuid tegema, aga kipume need otsused siiski tegemata jätma.  

Käitumisökonoomika seisukohalt on see põhjendatav lühinägelikkusega ehk võimetusega kujutada ette oma vanaduspõlve ja selle aja vajadusi. Inimesed kipuvad eelistama tarbimist tänases päevas abstraktsele heaolule kaugemas tulevikus.

Lisaks võib pensionifondi pealiskaudse valimise taga olla liigne enesekindlus - küll ma kuidagi ikka hakkama saan. Samuti võib inimene olla järele andnud pensionifondi pakkuja müügitööle.

"Inimesed lähevad pigem kergema vastupanu teed ja teevad valiku võimalikult mugavalt ära, või jätavad selle üldse tegemata," selgitab Riitsalu. Paljud märksa kiireloomulisemad otsused vajavad meie tähelepanu, lihtsalt ei jõua kõigi asjade peale mõelda. Samuti on pikaajalised finantsotsused hirmuäratavalt keerukad. Lihtsam on lasta valik kellelgi teisel meie eest ära teha ning jätta talle ka vastutus selle õigsuse eest.

Eelmisel aastal Nobeli preemia saanud Richard Thaler on käitumuslike tegurite mõju kokku võtnud oma raamatus "Misbehaving":

"Inimestel pole Einsteini aju ega askeetliku Buddha munga enesevalitsust. Pigem, neil on kired, eksitavad teleskoobid, nad kasutavad erinevaid rahasummasid erinevalt ja on mõjutatud lühiajalistest kõikumistest aktsiaturgudel."

Eksitavate teleskoopide all mõtleb ta seda, et inimesed ei taju riske ega tulusid ajas ühtemoodi objektiivselt.

Artikli autor Leonore Riitsalu teeb ettepaneku poliitikakujundajatele: rahatarkuse parandamisel tuleks käitumuslikke aspekte senisest rohkem arvesse võtta. "Teadmistega on Eestis juba üsna hästi, aga käitumusliku poole pealt on veel arenguruumi."

Riitsalu toob näitena välja, et luua võiks interaktiivseid rakendusi, milles saame oma oodatava ja tegeliku pensionipõlve sissetuleku vahet näha või mis saadavad meeldetuletusi ja nippe valikute tegemiseks.

Samuti soovitab ta pankadel ja fondivalitsejatel käitumuslikke tegureid kasutada teenuste kujundamisel. "Inimesed ise saavad endale teadvustada, et Einsteini aju ja Buddha munga enesevalitsuse puudumisel oleme vahel kallutatud ratsionaalsetest valikutest kõrvale. Üldjuhul pole ses midagi halba, aga pikaajaliste finantsotsuste puhul vähima vastupanu tee valimine võib meile kalliks maksma minna," rääkis Riitsalu.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: