Rahatarkus ehk finantskirjaoskus tähendab oma rahaasjade arukat korraldamist – see tähendab nii teadmisi, oskusi, hoiakuid kui ka tegelikku käitumist.

Hiljuti viidi läbi rahvusvaheline rahatarkuse uuring. Selle andmetel on Eesti elanikud teadmistelt väga kõrgel kohal, aga käitumiselt jääme paraku viimaste hulka.

Miks see nii on? Vastuseid leiab käitumisökonoomikast. See on teadusharu, mis uurib põhjuseid, miks me ratsionaalsetest otsustest kõrvale kipume kalduma. Näiteks on üheks selliseks põhjuseks prokrastineerimine. Tean küll, et peaksin oma pikaajaliste eesmärkide nimel raha koguma, aga kahjuks on täna tähtsamat tegemist. Mõtlen, et alustan investeerimisega järgmisel palgapäeval, siis kui sissetulekud suurenevad, kui on rohkem aega või kui luuakse täiuslikud investeerimisteenused. Nii aga ei jõuagi mõtetest tegudeni.

Mida siis teha? Esimene samm on selliseid kõrvalekaldeid endale tunnistada. Prokrastineerimisest jagu saamiseks anna endale kohe täna uusaastalubadus. Veel parem, ütle see ka teistele välja, sest nii on raskem lubadusest kõrvale hiilida. Lubadus peab olema konkreetne, mõõdetav ja saavutatav. Näiteks: "luban, et otsin 15. jaanuariks minu võimalustele sobiva investeerimisviisi" või "panen alates jaanuarist igast palgast 50 eurot kõrvale".

Selged ning mõõdetavad eesmärgid ja neile pühendumine aitavad mõtetest tegudeni jõuda ja oma rahast rohkem kasu saada.