Doktoritöö: heade rahateadmistega inimesed teevad ikkagi kehvasid finantsotsuseid ({{commentsTotal}})

Võiks ju arvata, et inimesed, kes on haritumad ja rikkamad, teevad paremaid finantsotsuseid. Täna EBSis kaitstud Leonore Riitsalu doktoritööst tuleb aga välja, et ka heade rahateadmistega inimesed langetavad kehvasid finantsotsuseid ning seda hoolimata heast haridusest, ja sissetulekust.

Kõik rahvusvahelised finantskirjaoskuse uuringud näitavad, et Eesti elanike rahateadmised on väga head. Aga nende rahakäitumisest selgub, et inimesed lihtsalt ei rakenda neid teadmisi. Ka haritud ja hea sissetulekuga inimesed ei ole tegelikus rahakäitumises kuidagi arukamad.

"Oma doktoritöös, nii palju kui ma Eesti elanike finantskirjaoskuse taset olen uurinud ja vaadanud selle seoseid sotsiaalmajandusliku taustaga, siis pigem see nii lihtne ei ole," nentis Riitsalu.

Ometi tahaks ju arvata, et on mingi sotsiaalne taustategur, mis mõjutab inimeste finantskäitumist ning doktoritööst tuli see ka statistiliselt olulisena välja. Nii õpilaste kui ka täiskasvanute finantskirjaoskuse uuringust selgus, et eesti- ja venekeelse kooli vahel on PISA finantskirjaoskuse testis võrdlemisi suur erinevus.

"Ma uurisin, miks see nii on, mis seda vahet võiks selgitada, kas see tuleneb sissetulekutest, piirkonnast – millest see tuleneb? Ja oh üllatust, see tegur, mis ainsana selgitas oluliselt seda vahet, oli raamatute arv kodus." Need, kellel oli rohkem raamatuid kodus, olid ka kõrgemal finantskirjaoskuse tasemel.

"Tegelikult me selle uuringu pealt ei tea, kas need olid kokaraamatud, lasteraamatud, investeerimisõpikud või ilukirjandus. Küll aga n-ö meetriga mõõdetud raamatute arv kodus oli see, mis seda erinevust ainsana selgitas."

Riitsalu sõnul peaks siin tõenäoliselt arvestama ka sotsiaalsete normide ja kultuuriliste erinevustega. Oma edasises töös keskendubki Riitsalu sellele, kuidas mõjutavad kultuurilised ja sotsiaalsed normid rahalist heaolu. PISA testis nähakse koduses raamatute arvus justkui viidet kõrgemale haridustasemele ja suuremale silmaringile, kuid Riitsalu leiab, et see võib ka viidata suuremale jõukusele või veel paljule muule.

"See, et neid raamatuid on kodus rohkem, et pruugi veel tähendada, et need raamatud ka läbi on loetud."

Ei piisa ainult intressiarvutamise õpetusest

Riitsalu annab oma töös ka soovitused, mida võiks finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse õpetamisel teha teistmoodi. "Praegune lähenemine rõhub eelkõige õpetusele, et on tähtis rahaasju korraldada, ja selgitame, missugune on liitintressi arvutamise valem ja kuidas riske hajutada. Ma soovitan selle asemel lähtuda psühholoogiast, aru saada, et inimesed on inimesed, sõltumata nende haridustasemest ja sissetulekust."

Doktoritöö oponent, Hollandi Tilburgi Ülikooli professor Fred van Raaij selgitas, et on terve rida erinevaid tegureid, mis mõjutavad inimeste finantskäitumist, kas nad otsustavad rohkem kulutada või säästa. "Arvesse on vaja võtta rohkemat kui ainult sugu, haridust või sissetulekut. Arvestada tuleb teguritega, mis selgitavad käitumist ja ennustavad käitumist tulevikus. Neid teadmisi saab kasutada poliitikakujunduses, et inimeste käitumist parandada."

Seetõttu soovitab ta Eestil olla ettevaatlik ka selle osas, mis puudutab inimestele väga suure vabaduse andmist oma pensionifondi rahade üle otsustamisel.

Riitsalu leiab oma doktoritöös, et finantshariduse programmidesse tasub sisse panna lihtsaid käitumuslikke vigureid nagu eesmärkide seadmine eesmärkidele pühendumine, nende suunas liikumise visualiseerimine ja enda võrdlemine teiste inimestega.

"Ja kindlasti on oluline ennast pidevalt hinnata, kas me oleme jõudnud oma eesmärgini, kas koolitus on viinud selleni, et inimesed ka oma rahaasju targemalt korraldavad või see on üksnes viinud selleni, et nad oskavad seda liitintressi valemit arvutada, ilma et nad seda tegelikult oma säästmiskäitumises väljendaksid."

Soovitused arukaks rahakäitumiseks

Esimene samm, mida iga inimene võiks teha, on istuda pereringis maha ja arutada läbi, milline võiks olla viie aasta pärast teie elu, kuidas te tahaksite elada, milline elustiil oleks see, mis teid kõiki õnnelikuks teeks.

Teise sammuna tuleks hakata sellest eesmärgist liikuma tagurpidi tagasi ning mõtlema, mida tuleb teha juba täna, et seda planeeritavat elustiili endale lubada saaks.

Kolmanda sammuna tuleb vahepeal pidada veel koosolekuid ja vaadata, kuidas te olete oma eesmärkide suunas liikunud, kas on midagi, mida võiks teha teisiti – võib-olla on teie soovid ja unistused muutunud.

"Minu meelest on väga oluline suhteliselt regulaarselt oma pereringis rahaasju arutada, et koos aru saada, missugune on see elustiil, mis just teile vajalik on. Ma ei taha väita, et jõukus teeb õnnelikuks, ma tahan väita, et on oluline oma rahalist heaolu maksimeerida ja mõelda läbi, kui raha ma vajan, et oma eluga rahul olla."

Leonore Riitsalu ei anna soovitust, kuidas oma raha tulevikuks planeerida – on see investeerimine, pensionifondidesse või hoopis kapiriiulile kogumine. "Ma arvan, et iga inimene Eestis on nii nutikas, et ta suudab need valikuvariandid läbi kaaluda. Kõik rahvusvahelised finantskirjaoskuse uuringud näitavad, et eestlaste finantsteadmised on väga head, nad lihtsalt ei rakenda neid."

Leonore Riitsalu doktoritööd "Raamatud ja otsustamiskalded isiklike rahaasjade korraldamisel" juhendas Katri Kerem. Oponendid olid professor Līga Peiseniece Läti BA Ettevõtlus- ja Rahanduskoolist ning professor Fred van Raaij Hollandi Tilburgi Ülikoolist.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: