Eesti laste rahatarkus jätab soovida vaatamata heale arvutusoskusele

Kuigi eesti lapsed saavad PISA-testides väga häid tulemusi, siis hiljutisest uuringust selgus, et kohati jäävad eesti noorte teadmised finantsteemadel keskmisest madalamaks.
Hiljutine rahvusvaheline uuring vaatles Eesti, Hollandi, Belgia, Itaalia ja Slovakkia riikide noori, et teada saada, milline on nende finantskirjaoskus ehk rahandusalased teadmised. Eestis uuriti 16–18-aastaseid noori ehk keskkooliõpilasi.
Estonian Business School'i majandusprofessor Kaire Põder selgitas, et finantskirjaoskuse mõiste koosneb kolmest osast: teadmised, suhtumine ja käitumine. Suurem osa uuringuid näitavad Põdra sõnul, et seos nende kolme tunnuse vahel on vaid nõrk või statistiliselt mitteoluline. Seda eriti teadmiste ja hoiakute ning teadmiste ja käitumise vahel. Näiteks, kui isegi teadmised on väga head, siis see ei pruugi tähendada, et omandatakse ka hoiakud, mis võimaldavad häid otsuseid teha. Ehk siis hoiakud ja käitumine on natuke rohkem omavahel seotud kui teadmised hoiakute ja käitumisega.
Finantskirjaoskust mõõtval PISA-testil on osalenud Eesti noored kahel korral: aastal 2012 ja 2018. Nende testide põhjal saab järeldada, et Eesti lapsed on teadmiste poolest Euroopa eesotsas. Nii näitas näiteks 2018. aasta PISA finantskirjaoskuse uuring. "Statistiliselt puudus oluline erinevus Kanada või Soomega. Ehk siis me oleme vähemalt sama head, kui haridusmaailmas tuntud ja tunnustatud Soome," lausus Põder.
Küll aga juhtis professor tähelepanu sellele, et PISA finantskirjaoskuse uuringus osaleb vähem riike kui traditsioonilises PISA-uuringus, sest selle peavad riigid ise kinni maksma. Seetõttu ei saa me öelda, et oleme maailma parimad. Põder lisas ka, et PISA-test on üsna teadmistekeskne.
Hiljutisest rahvusvahelisest uuringust selgus, et kuigi siinsed noored on tublid PISA-testides, siis finantskirjaoskuse uuringus ei saadud nii häid tulemusi, kui oleks oodanud. "Pigem olid eesti lapsed oma finantsalaste teadmiste osas keskmisest all pool," sõnas ta.
Erinevus kahe uuringu vahel võib tuleneda Põdra sõnul sellest, et käsitleti eri teemasid ja andmeid koguti eri viisil, mis oli vähem suunatud nn õigetele arvutustele. Samuti erines vanuserühm. Siinse uuringu puhul olid õpilased vanemad kui PISA uuringul.
Professor selgitas, et PISA-testi puhul on tihti väga tugev vastastikune seos matemaatikatulemuste ja finantskirjaoskuse vahel. "Me teame, et eesti koolid on väga head ja lapsed õpivad seal hästi arvutama ehk kui on arvutuslikud ülesanded, saavad nad hästi hakkama. Kui aga lahendamist vajavad probleemipõhised ülesanded, kus mängivad rolli suhtumine ja käitumine, selgub, et selles eesti lapsed nii osavad ei ole," lausus Põder.
Kui rääkida headest uudistest, siis Eestis ei erine poiste ja tüdrukute teadmised rahatarkuse osas. Kaire Põdra sõnul teeb see tulemus au eesti haridussüsteemile. Vastupidise näitena võib näha suuri kääre poiste ja tüdrukute vahel näiteks Itaalia tulemustes. See võib tuleneda sellest, et Itaalia ühiskonnas on au sees traditsioonilisem ühiskonnakorraldus, kus naised tegelevad rohkem koduste teemadega.
Taoliste uuringute puhul mängib rolli ka haridusõiglus. Põder selgitas, et haridusõiguslikkust seletatakse kui õpilaste sõltumatust oma vanemate taustatunnustest. "Me ei taha, et rikaste või kõrgharitud vanemate lapsed saaksid paremaid tulemusi. See näitab tihti, et sotsiaalne liikuvus on ühiskonnas madal," lausus ta.
Tihtipeale võib olla ebaeetiline küsida laste käest, kellena nende vanemad töötavad ja palju teenivad. Siin uuringus püüti läheneda pere võimalikule mõjule kaugemalt. Näiteks küsiti kodust keelt, sest see viitab päritolule. Uuriti ka, kui palju on lapsel õdesid-vendi. See näitab jällegi, kui palju tähelepanu laps võib vanematelt saada. Uuriti ka, kui palju lapsed välismaal puhkamas käivad. See võib anda aimduse pere jõukusest.
Viimasest selguski seos rahatarkuse ja välismaal veedetud puhkuse vahel. "See teeb meid kurvaks, sest näitab, et lapsed, kes tulevad jõukamatest peredest, saavad tänu sellele rahateemadel teatava edu," lausus Põder. See tähendab, et rolli mängib keskkond, kus laps kasvab, mitte aga niivõrd see, kuidas koolis õpetatakse.
Teadmine on professori sõnul oluline seetõttu, et kui räägitakse, kuidas kõigil on meie ühiskonnas võrdsed võimalused, siis tihtipeale unustatakse, kuidas stardipositsioon võib olla inimestel erinev. "Kui keegi kiiremini jookseb, siis tuleb arvestada, et mõnel võivad olla looduse poolt antud pikemad jalad, mis aitavad kaasa. Samamoodi hariduse poolelt. Mõnele on antud viljakam kasvukeskkond, mis annab edu," ütles Põder. Ta tõi välja, et koolisüsteem peaks võrdsustama erinevatest peredest lapsi. Mitte aga nii, et targemaid pidurdatakse, vaid teisi tuleb järgi upitada.
Professor selgitas, et haridusökonoomika tegeleb aktiivselt selliste poliitikate analüüsiga, mis kas pärsivad või toetavad haridusvõrdsust. Näiteks, kui lapsi juba varases eas jagatakse katse- ja tavakoolide vahel, aga ka hilisem jagunemine kutse- ja akadeemilisse õppesse.
PISA 2018 Euroopa riikide pingereas on Eesti 15-aastased noored nii lugemises, matemaatikas kui ka loodusteadustes esimesel kohal. OECD riikide hulgas on Eesti lugemises ja loodusteadustes esimene, matemaatikas Jaapani järel teine.
Aastal 2018 oli uuringu peamine fookus funktsionaalsel lugemisel: uuriti, kui hästi saavad 15-aastased õpilased aru kirjalikest tekstidest ja kui tõhusalt suudavad nad neid kasutada. Lisaks testiti õpilaste teadmisi matemaatikas ja loodusteadustes, uuriti nende finantskirjaoskust ning õppimist mõjutavaid tegureid.