Kui täiskasvanuks peavad Euroopa riikide elanikud üle 20-aastast noort, siis hoopis keerulisem on öelda, millal on inimene saanud keskealiseks või vanaks. Riike omavahel võrreldes näeme, et arusaamades, kes on keskealine ja kes vana, on päris suured erinevused, kirjutab Tartu Ülikooli ajakirjandusuuringute teadur ja Karlstadi Ülikooli järeldoktor Marju Himma.

Eesti inimesed peavad keskea alguseks nii meeste kui ka naiste puhul umbes 43. eluaastat ja tosina aasta jooksul ei ole see hinnang kuigivõrd muutunud. Samas Itaalias peetakse keskealiseks alles 53-aastast, meie naabrite juures Lätis aga 45-aastast naist ja 46-aastast meest. Riigiti võib hinnang keskealiseks saamisele erineda 17 aasta lõikes.

Teravalt torkab aga silma Hispaania, kus veel aastal 2006. pidasid inimesed keskealiseks pelgalt 36-aastast inimest. Aastaks 2018 oli see hinnang muutunud ja sarnaselt Eestiga peavad hispaanlased keskealiseks umbes 43-aastast inimest.  

Naiste ja meeste puhul algab keskiga üsna samas vanuses, kuid vanaks saamise iga erineb nii riigiti kui ka sugude lõikes. Teadlased toovad välja tõsiasja, et naised saavad kõigis riikides vanaks enne mehi ning ennekõike toidavad seda hinnangut mehed. 

Näiteks Eesti inimesed pidasid 2006. aastal vanaks keskmiselt 63-aastast naist ja 64-aastast meest. Tosina aastaga on selles arusaamas toimunud küll muutus ja naiste vanadus saabub inimeste arvates nüüd aasta hiljem ehk 64-aastaselt ja meeste puhul on muutused väikesed.

Inimeste vananemisest arusaamist mõjutab teadlaste arvates oodatava eluea pikenemine, ühiskonna sotsiaalsete tingimuste paranemine ning ka pensioniea ja tugisüsteemide vanusepiiri muutmine.

Samuti juhivad teadlased tähelepanu suurtele soolistele erinevustele inimeste hinnangutes meeste ja naiste vanaduse algusele. Seega kokkuvõttes on naiste saatus olla kauem vana, sest naiste eluiga on küll pikem kui meestel, kuid nad saavad ühiskonna arvates varem vanaks. 

Kuigi lõpuks on vanus vaid number ja igaühe nooruse või vanaduse määrab tema enesetunne, mõjutab ühiskonna arusaamine vananemisest nii eakate tööelu, aktsepteerimist ühiskonnas kui ka eakate õigusi-kohustusi.

Euroopa Sotsiaaluuring on rahvusvaheline sotsiaalteaduslik uuring, mille andmeid on kogutud alates 2002. aastast iga kahe aasta järel. ESS-i andmekogus on 500 000 inimese andmed 35 riigist. Eestis küsitletakse 2000 inimest. Ülevaade elusündmustest ilmus Euroopa Sotsiaaluuringu ülevaates.