Raamat annab meile kõigile arusaadavalt ning kaasaegsetele teadmistele põhineva konspektiivse, näitlikustatud, piisavalt teoreetilist ning praktilist informatsiooni sisaldava ülevaate vananemisest. Kes me ka iganes oma elukutselt ei oleks, kes me elukaare teisel poolel tegutseme – Kai Saksa "Avameelselt vananemisest" annab olulist teoreetilist ning praktilist tarkust vananemiseks, eriti eakate vananemiseks.

Kai Saks on kogemustega eakate arst-geriaater, teadlane-gerontoloog, Tartu ülikooli õppejõud, arstide koolitaja. Sellest tulenevalt on raamat sisutihe, õpetlik, praktilise väärtusega – meid kõiki puudutav ning noorigi, kellede vanemad ja vanavanemad kaasajaga sammu peavad pidama.

Meie, meie vanemad ja vanavanemad on õnnelikumad, kui saavad  kaasaegsete teadmiste ning praktiliste soovituste kaasabil kvaliteetseid, tervelt elatud aastaid endale juurde võidelda.

Hõbekandikul mitte keegi meile kvaliteetaastaid juurde ei too, peame pingutama, ennast ise aktiivselt mõjutama, haiguste riskifaktoreid arvestama, tervislikku eluviisi edendama.

Kai Saksa "Avameelselt vananemisest" kolm esimest peatükki annavad selgitust järgmisest:

• kõik me vananeme ja geenid, elukombed, keskkond on siin aktiivsed tegijad; 
  
  
• inimese elukaar on ka võimete kaar, mis nooruses edeneb ja eakuse saabudes kahanemise suunas kulgeb ning on tähtis teada, et selle kulgu annab mõjutada, suunata;
  
  
• edukalt vananemiseks tuleb meeles pidada, et meie keha, psüühika ja sotsiaalsed võimed muutuvad aastatega, muutub ka keskkond. Raamat pakub õpetussõnu-juhiseid, kuidas uute olukordadega ja oludega kohaneda ja toime tulla.

Raamat kinnitab veendumust, et igal inimesel peab olema eesmärk – oodatav eluiga ja tervelt elatud aastad. See peab suurelt seisma päeviku kaanel ja seda tuleb ka teistele tutvustada. Minul on plaan elada 100-aastaseks tervelt ja elujõuliselt ning oma sõpru-tuttavaid kutsun juba praegu juubelile. Kolleeg Kai Saksal on ilmselt eesmärk suuremgi veel.

Seejärel jagab raamatu autor praktilisi juhiseid vanaea hapruse, toitumisese ja keha vananemisega seotud teemade kohta.

• Vanaea haprus. Võimed, tegevused, füüsis, psüühika, sotsiaalne toimetulek muutub eakatel nö hapraks. Näiteks, suureneb kurnatus, alaneb vastupidavus, haigusi tuleb juurde jne.
  
  
• Toitumine. Söömine, joomine, sooletrakti tegevus, vitamiinid, mineraalid – nende roll ja nende kaudu eaka mõjutamine, elu kvaliteedi parandamine.
  
  
• Keha vananemine. Kuidas mõjutada, et meeleorganid, lihased, luustik, närvisüsteem nö aeglasemalt vananeksid. Mida südame-veresoonkonna osas silmas pidada, muuta. Hormonaalsüsteemi häired. Liikumisvaegus – kõike saab mõjutada.

Need peatükid kinnitavad minu arstipraksise tarkust, et iga tera tervise varasalve tuleb kasuks. Neid teri tuleb noppida. Vajalik on ravimine, harjutamine ja ennetamine – igas eluvaldkonnas.

• Vaimne võimekus. Siia alla kuuluvad tunnetusprotsessid ehk olukordadest arusaamine, mälu ja uue omandamine. Siit algab psühhogeriaatria.
  
  
• Depressioon. Depressioon – tõsine haigus ja raamatus on olemas depressiooni hindamise skaala.
  
  
• Dementsus. Kirjas on nii dementuse mõiste, levik, tunnused, ravi, turvalisuse tagamine kui ka hooldaja läbipõlemise vältimine.

Psühhogeriaatria valdkond on raamatus rohkelt kajastatud, see on vananemise puhul oluline teema. Kehaline ja psüühiline tervis käivad käsikäes, mõlemad mõjutavad teineteist: ühe paranedes on parem võimalus ka teisel paraneda. Optimistlik ja rõõmus meeleolu on väga hea abiline tervelt elatud aastate rajal.

• Lähedase hooldus. Sellega tegelevad perearstid, koduõed, hooldushaiglad, hooldekodud, lähedased kodus. Ilma vajalike teadmisteta saabuvad hooldaja läbipõlemine ja kurnatus ruttu.

Siin on riigi sotsiaalne võimekus oluline, riigi-omavalitsuse osakaal tähtis. Aga lähedaste teadmised ning aktiivsus on samavõrd vajalikud – ainult koostöös saame vältida läbipõlemist, saame juurde tervelt elatud aega.

• Vanusega seotud eelarvamused, ealine diskrimineerimine ja väärkohtlemine. Väärkohtlemine ei tähenda mitte ainult halba tegu, vaid ka seda, kui midagi sihilikult tegemata jäetakse.

Siin on päevakorras koostöö juristidega: volitused, kinkelepingud, pärandused, eestkoste jms. Väärkohtlemise ennetamine on tervishoius vältimatu.

• Rahvastikuvananemine. Just enneaegse suremuse vähenemine on see, miks rahvastikuvananemist peetkse meie tsivilisatsiooni üheks olulisemaks progressi märgiks.
  
  
• Oodatav eluiga. Selle peatüki all on juttu ka tervena elatud oodatavast elueast – eks see  meid uutmoodi elama stimuleeribki.
  
  
• Mis saab tulevikus? Neli võimalust, aga seda loete juba ise.

Viimased kolm peatükki koos eelnevatega andsid mulle kinnitust selle kohta, et saame anda abivajajale vaid seda, mis meil on. Käesolev raamat on väga heaks ja vajalikuks abi-andmise vahendiks – loed, õpid, annad.

Dr Kai Saksa juhtmotiiv läbi raamatu "Avameelselt vananemisest. Võidab see, kes oskab vanaks saada" on järgmine: terve elu on ettevalmistus vanaduseks ja seda tuleb vääriliselt hinnata.

Minule see raamat meeldis, soovitan südamest. Võidab see, kes oskab vanaks saada!