Eakate alakaalulisust põhjustab järjest enam üksildus ({{commentsTotal}})

Foto: Wikimedia Commons

50 protsenti taani eakatest, kes haiglasse sisse võetakse, on alakaalulised - kas ei tundu ootamatu? Heaoluühiskonnas ja alakaalulised? Aga nii on ning ERR Novaator koos Vikerraadioga uuris selle põhjusi ning seda, kas sama probleemi võib täheldada ka Eestis.

"See on omamoodi peidetud probleem. Haiglad püüavad eakatele teha toitvaid sööke, kuid kui patsient läheb paar päeva hiljem koju, kes siis tema eest hoolitsema hakkab?" rääkis Taani ajakirjanik Lene Christensen. Tema organiseerib Kesk-Jüütimaal Euroopa Komisjoni toetatud ettevõtmist Science Meets Regions ehk teadusest piirkondadesse, kus just sellele eakate alatoitumise probleemile otsitakse koos teadlastega lahendust.

Christensen selgitas, et tegu on sotsiaalse probleemiga, sest eakad elavad sageli üksi ning selle käigus kipuvad nad unustama süüa, söövad väga väikesi koguseid või tarvitavad toitu, mis nende keha nälga jätab.

Christenseni eestvedamisel tulebki Taanis nüüd kokku enam kui 250 inimest haiglatest, kohalikest omavalitsustest ja toiduettevõtetest, et sellele probleemile ühiselt lahendust otsida. Kuna probleem algab sageli üksildusest, siis tuleb korraga lahendada nii seda probleemi kui töötada välja rikastatud toiduaineid, mis just eakatele sobiks. Näiteks lisatud valguga jogurtid või jäätised.

Tervise Arengu Instituudi toitumisspetsialist Tagli Pitsi leiab, et eakate lemmiktoodetesse, just jogurtitesse ja jäätistesse panud lisavalgud või vitamiinid on väga hea mõte. Sellised toiduained võivad aidata eakatel kätte saada vajaliku energia. Pitsi sõnul kipub eestlaste toidulaud sisaldama liiga palju suhkrut ja rasva ning liiga vähe juur- ja puuvilju. Selle asemel ongi hea toit, mis sisaldab rohkem, kuid ka maitseb eakatele.  

Kui suur probleem on eakate alakaalulisus Eestis?

Rahvusvaheline SHARE uuring vaatab üle 50-aastaste inimeste käekäiku, sh tervist. Tallinna Ülikooli demograafia instituudi teadur Tiina Tambaum ütles, et SHARE andmete kohaselt on Eestis 1,1 protsenti neid, kes on alakaalulised.

"Aga alakaal on vanemas eas äärmiselt ohtlik. Need, kes satuvad sinna alakaalulisuse gruppi kaua ei ela," märkis Tambaum. Eesti eakate hulgas on ülekaalulisi ja rasvunuid enam kui 60 protsenti, seega meil praegu probleem pigem liigse kaaluga.

SHARE uuringus küsitakse ka seda, kas teie kaal on viimase 12 kuu jooksul langenud ning iga viies ütleb, et tema kaal on langenud. Selle põhjusena tuuakse välja haiguse põdemist ja ka dieeti, kuid umbes 44 protsenti ütleb, et kaalulanguse põhjustas mingi muu põhjus.

Kas selle kaalulanguse "muu" põhjus võib olla sarnane Taani probleemi algpõhjuse ehk üksildusega? "Kindlasti. SHAREs küsiti ka üksilduse tunde kohta ja ma vaatasin, et nende seas, kes on alakaalus või kelle kaal on langenud, on proportsionaalselt rohkem neid, kes tunnevad end ka rohkem üksildasena," selgitas Tambaum.

3,7 protsenti SHARE uuringus osalenutest on öelnud, et neil ei ole ühtegi inimest, kellega arutada talle olulisi asju. Arvestades, et Eestis on umbes pool miljonit üle 50-aastast, siis ligi 19 000 vanemaealist tunneb end üksildasena.

Seega ei pruugi Taanis järjest enam tõstatuv probleem olla sugugi võõras Eestis.

See ongi koht, kus ühiskond ja kogukond ning iga inimene saab teha midagi, et seda olukorda parandada.

Tiina Tambaum nimetab end professionaalseks vananejaks, sest ta uurib vananemisega seotud ühiskondlikke ja sotsiaalseid ilminguid ning püüab samal ajal rakendada neid teadmisi praktikas, et eakate probleeme ennetada ja parandada.

Igaühele oma eakas

Sageli arvatakse, et eakat peaks aitama tema lapsed või pereliikmed, kuid Tambaum leiab, et need peaksid olema kogukonna liikmed. Eakas tuttav, majanaaber, kunagine kolleeg – igaühega nendest võiks leida võimaluse suhelda, minna neile küll või kutsuda näiteks enda juurde õhtusöögile.

Tiina Tambaumi osalusel andis kaks MTÜ-d hiljaaegu välja kogumiku ülesannetega täiskasvanutele lahendamiseks oma vanade vanematega. See on pisut nagu kooli töövihik algkoolile, kuid küsimused on täiskasvanutele ja pakuvad ühist arutelukohta.

Ülesannete kogumik "Särts". Autor: Marju Himma

Näiteks tuleb kahe väite vahele kirjutada < või > või = ning väited on:

 Aastaid viisaastaku plaanis Aastaid, mis tegelikult kulus viisaastaku plaani täitmiseks

 

Kui inimene, kes pole elanud ja töötanud eelmise riigikorra ajal, sellele küsimusele vastab, on vastus ilmselt teine kui meie vanaemadel ja -isadel. Kas pole huvitav mõtteaine, mille üle arutada ja oma lugusid rääkida?

Just taolisi ühistegevusi võiks eakatega rohkem olla, et selle kaudu lahendada ka nende üksliduse probleemi.  

Samuti saavad eakad olla toeks teineteisele. Tambaum tõi näite Riiast, kus 70 eakat on avanud telefoniliini ja sinna saavad teised eakad helistada, et lihtsalt juttu ajada. Nii tunnevad ühed, et saavad teisi aidata ning teised leiavad tuge suhtlemisest.

Vananemine algajatele

Tiina Tambaum on aga leidnud väga huvitava viisi eakate elust kõnelemiseks: ta avas hiljuti YouTube'i kanali "Vananemine algajatele", mida võiks vaadata igaüks, kel vanust koguneb ehk sisuliselt iga inimene.

Oma videopäevikutes puhub ta juttu majanaaber Antsuga ning käib ise professionaalse vananejana kogemas maailma eaka pilgu läbi. Näiteks soovitame vaadata videot, kuidas sobib uudne kaubanduskeskus eakale ostlemiseks:

Koos vanahärra Antsuga arutab Tambaum aga selle üle, kui vana on vana. Ants räägib muu hulgas sellest, kas ja kus ta on tundnud, et tema vanuse tõttu on talle seatud piiranguid.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: