Terviseminut: millal helistada perearsti nõuandetelefonile? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: creative commons

Igaühel meist võib vahel tervisega probleeme tekkida. Mõnikord on probleemi tõsidust ise keeruline hinnata ja tekib küsimus, kuhu abi saamiseks pöörduda – kas minna kohe EMO-sse, panna aeg perearstile või piisab perearsti nõuandeliinile helistamisest ja apteegis käimisest?

Perearsti nõuandeliini eestvedaja Klaarika Kallikorm selgitab Terviseminuti loengus, milliste küsimuste puhul nõuandeliinilt abi saab.

Perearsti nõuande liin on eelkõige mõeldud selleks, et anda soovitusi lihtsamate terviseprobleemide korral ning juhiseid esmaseks abiks. Telefoni teel ei panda diagnoose ega ravita raskeid haigusi.

Kui helistaja soovib teada, kas tema tervisemure korral on vältimatu pöörduda erakorralise meditsiini osakonda, perearsti või -õe poole või saab olukorra lahendada koduste vahenditega, tasubki nõu küsida nõuandeliinilt. Kõige paremini saab terviseprobleemi korral nõuandeliinilt abi kui helistaja kraadib ennast ja mõõdab vererõhku vahetult enne helistamist.

Tund või paar tagasi mõõdetud kehatemperatuur või vererõhk võib helistamise hetkeks olla oluliselt tõusnud või langenud. Samuti peaks juba enne helistamist kõik tarbitavad ravimid telefoni juurde valmis panema, et nõustaja saaks vajadusel täpsustada nende toimeainet ja koguseid.

Telefoni kõrval võiks olemas olla ka paber ja pliiats, et vajadusel nõustaja soovitused koduseks raviks kirja panna ja soovitatud käsimüügiravimite nimed üles kirjutada. 

Nõuandeliin on õige koht pöördumiseks ka siis, kui terviseprobleem tekib väljaspool tööaega, puhkepäevadel või riiklikel pühadel. Samuti kui inimene viibib väljaspool kodukohta või on välismaal ega saa oma perearsti poole pöörduda.

Abi saab ka juhul kui laste- ja hooldusasutustes ei ole meditsiinitöötajat meeskonnas või kui asutuse tervishoiutöötaja ei ole kättesaadav. Kui nõustaja tuvastab, et probleem on piisavalt tõsine, et pole koduste vahenditega lahendatav, soovitab ta pöörduda EMOsse.

Lisaks saab nõuandeliinilt infot Eesti tervishoiusüsteemi korralduse kohta – näiteks kuidas elukoha muutumisel perearsti vahetada, millise eriarsti juurde pöörduda, kuidas teha juhilubadega seoses tervisedeklaratsiooni, eksootilistesse riikidesse reisimise eel vaktsineerimise kohta, vaktsineerimise kohta tervikuna jms.

Meeles tuleb pidada, et raskete seisundite ja pikale veninud haiguste ravi ei saa teha telefoni teel, selleks tuleb pöörduda oma perearsti poole, kes hindab olukorda, teeb vajadusel analüüsid ning määrab ravi.

EMOsse tuleb kiiresti pöörduda siis kui on kahtlus, et tervislik seisund võib põhjustada püsiva tervisekahjustuse või surma. Sellisteks olukordadeks on näiteks järsult tekkinud väga tugevad valud, rasked traumad ja ägedad verejooksud. Samuti insuldikahtlus, ravimitele allumatu püsiv kõrge palavik või äge allergiline reaktsioon, millega kaasneb õhupuudus ja lööve.

Perearsti nõuandetelefon

Lühinumber 1220 või +372 634 6630 (Eestist ja ka välismaalt)

Telefon töötab ööpäev läbi, ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: