On palju näitajaid, mille poolest Eesti sarnaneb endiste Nõukogude Liidu riikidega, kuid on ka mõndagi, mis tõstab meid väljakujunenud demokraatiaga riikide sekka. Üks nendest on näiteks suhtumine politseisse ja nendega kokkupuude, kirjutab Tartu Ülikooli ajakirjandusuuringute teadur ja Karlstadi Ülikooli järeldoktor Marju Himma.

Mõni lugeja ehk mäletab, kuidas suhtuti miilitsasse, kellega kokkupuude ei tähendanud enamasti midagi head ning suhtumist miilitsatesse peegeldas rida anekdoote või ka praegusest oluliselt laialdasemalt levinud nimetus ment. Politseiga on lood sootuks teised.

Rutgersi Ülikooli teadlased Valerio Bacak ja Robert Apel tundsid selle teema vastu süvendatult huvi ning võtsid appi Euroopa Sotsiaaluuringu (ESS) andmed. Nende avaldatud artiklist ilmneb, et väljakujunenud demokraatiaga riikide elanikel on rohkem kokkupuudet politseiga kui postsovetlikes ehk nn uutes demokraatiates.

Väljakujunenud demokraatiates on politseiga tulnud tegemist keskmiselt 39 protsendil elanikkonnast. Postsoveti riikides aga 31 protsendil. Samuti on nende riikide elanikel politseiga kokkupuuduetest suurem rahulolutunne, viie punkti skaalal keskmiselt 0,3 punkti jagu suurem.

Eesti, nagu öeldud, on EL-i uutest liikmesriikidest ainus, kelle elanikel on olnud politseiga rohkem kokkupuudet (40 protsenti). Kui politseiga on tulnud ka tegemist teha, siis on inimesed sellega jäänud valdavalt rahule. Eesti järgneb politseiga kokkupuutumise rahulolu poolest Soomele ja Rootsile.

Kuidas on aga teistes riikides? Näiteks Bulgaaria elanikel on politseiga keskmiselt kõige vähem kokkupuudet (16 protsenti). Samas Soomes on see näitaja 50 protsenti.

Rahulolu mõttes, täpsemalt rahulolematuse osas, torkavad silma Ukraina ja Venemaa, kus viiepunktisel skaalal on Ukraina elanike rahulolu kahe ning Venemaa kolme punkti juures.

Politseiga kokkupuudetega rahulolematuse otsa järjestusest moodustavadki postsoveti riigid: Ukraina, Venemaa, Ungari, Bulgaaria, Poola ja Leedu. Nende vahele mahuvad ka Austria ja Prantsusmaa.

Politseiga ette tulnud kokkupuudetest on kõige enam rahul Rootsi elanikud (neli punkti). Nagu öeldud, Eesti on selle näitaja poolest kolmandal kohal (3,8 punkti) ning kuulub sinna ühes väljakujunenud Põhja- ja Lääne-Euroopa demokraatiatega.

Õiglus ja seaduspärasus

Lisaks vaatasid Rutgersi Ülikooli teadlased inimeste hinnanguid politsei õiglusele ja seaduspärasusele. Nendeski edetabelites joonistuvad välja samasugused grupid, kus järjestuse ülemise otsa moodustavad vanad demokraatiad ja alumise otsa postsoveti riigid. Politseid peavad õiglaseks Soome, Austria ja Taani elanikud. Eesti on selles järjestuses 8. kohal.

Politseile annavad seaduspärasuse mõttes kõrge hinnangu taas Soome, Taani ja Norra elanikud. Eesti on selles järjestuses 11. kohal.

Kõige vähem hindavad politseid õiglaseks ja seaduspäraseks Ukraina, Venemaa, Kreeka, Bulgaaria ja Leedu inimesed.

Soveti pärand

Teadlased on varemgi oletanud, et poliitiline ajalugu mõjutab nii politseipraktikaid kui ka avalikkuse hoiakuid politsei suhtes. Rutgersi Ülikooli teadlaste uuring suutis seda ka ESSi andmetele tuginevalt tõestada.

Näiteks Venemaa puhul on politseiga kokkupuuteid vähem ning rahulolu samuti kesisem, kuna nende politsei tegutseb suuresti samadel alustel, mis nõukaaegne miilits.

Suhtumine politseisse väljendab laiemalt suhtumist korrakaitsesse ja õigusruumi, mis demokraatlikus ühiskonnas peaks töötama ennekõike kodaniku kaitseks ja hüvanguks. Varasemad uuringud on näidanud, et Ida-Euroopa elanike hulgas on rohkem usaldamatust ja hirmu politsei suhtes. Seda tõestas ka Rutgersi Ülikooli teadlaste uuring, kuid näitas ühtlasi ka Eesti 30 aasta vältel tehtud muutust, mille võiks kokku võtta väljendiga: miillits karistas, politsei kaitseb.

Ajakirjas Law and Society Review ilmunud artikkel tugineb Euroopa Sotsiaaluuringu andmetele, mille avaldamist toetab Eesti Teadusagentuur.