Tööturu ebakindlusega toimetulekuks vajavad noored perekonna ja riigi tuge

Tööturu ebakindlus võimendub kriisiperioodidel.
Tööturu ebakindlus võimendub kriisiperioodidel. Autor/allikas: Brooke Cagle/Unsplash.com

Kriisiperioodidel satuvad esmalt löögi alla noorte töötamisvõimalused. Tööturul kogetud raskustega toimetulekul mängib otsustavat rolli nii lähedaste kui ka riigi tugi, sõnas Tallinna Ülikooli teadusprofessor Marge Unt, kelle eestvedamisel ilmus uurimus tööturu ebakindluse mõjust noortele Euroopas.

Varasemad uuringud on  keskendunud eelkõige sellele, kuidas noored edukalt tööturule pääseksid. "Kuna tööturu ebakindlust pole võimalik kõrvaldada, siis lisaks töötuse põhjustele on vajalik analüüsida, millised on töötuse ja ebakindlate tööde mõju noorte teistele elusfääridele. See puudutab eriti põlvkondi, kes sisenevad tööturule keerulisematel aegadel, nagu näiteks praeguses koroonakriisis," sõnas Unt

Ebakindla tööturu laiemad mõjud

Uurija sõnul on oluline teada, kuidas mõjutab ebaedu tööturul näiteks noorte vaimset tervist, majanduslikku heaolu ja perekonna loomise plaane – ja kuidas selle mõju pehmendada. "Tööturu ebakindlus mõjutab ka muid alasid, nagu poliitilist osalust ja sõltuvuste riski, aga ilmunud uurimuses keskendusime eelmainitud kolmele teemale," täiendas Unt.

Noori ei defineeritud ainult vanusepõhiselt, vaid ka elukaare järgi. "Noored on need inimesed, kes enam ei ole haridussüsteemis ja on värskelt sisenenud tööturule. Kuna haridust omandatakse järjest kauem, siis seadsime oma analüüsis ülempiiriks 29 eluaastat," selgitas Unt.

Uuringus kasutati Euroopa Liidu sotsiaaluuringu andmebaasi, mis hõlmab nelja aasta vältel tehtud intervjuusid mitme miljoni noore inimesega 28 Euroopa Liidu riigist. Lisaks viis uurimisgrupp läbi 386 intervjuud seitsmes Euroopa riigis. 

Teadlased uurisid, kuivõrd seostub tööturu ebakindlus sellega, kuidas noored oma eluga rahul on. "Kõikides riikides on töötud noored eluga vähem rahul kui need, kes on püsivalt tööl. Töötuks jäämine mõjutab ka noore tervisehinnangut," kommenteeris Unt. Ta lisas, et töötus jätab jälje ka töö kaotanud inimese partneri tervisehinnangule. Mõju oli suurem, kui töötuks jäi mees.

Noored on Euroopa eri riikides silmitsi tööturu ebakindlusega, aga selle vorm erineb. Uurija sõnul on Eestis viimase kümne aasta jooksul tõusnud noorte palgavaesus ehk töötavate noorte risk elada vaesusriskiga leibkonnas. "Sama on seis ka näiteks Bulgaarias. Kreekas on aga probleemiks tööpuudus. Itaalias valmistab noortele peavalu see, et tööotsad on lühiajalised ja puudub kindlus," täiendas Unt.

Perekonna roll

Tööturul ebakindlas olukorras olevate noorte seisundit polsterdab võimalus elada vanemate või partneriga. "Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega lahkuvad Eestis noored sarnaselt Põhjamaadele kodust keskmiselt varem. Näiteks Slovakkias ja Bulgaarias teevad noored seda hiljem, osaliselt just seetõttu, et tööturu olukord seda ei võimalda, aga ka erinevate kultuurinormide pärast," selgitas Unt. 

Võrreldes varasemaga on Eestis rohkem lagunenud perekondi ja kärgperekondi. "See loob hoopis teistsugused riskid ja võimalused. Kärgperel võivad olla negatiivsed tagajärjed, sest perekonna tugi noorele võib liiga vara kaduda," arutles Unt. 

Kärgperedes kasvamise tagajärjed võivad olla ka positiivsed: "Kui emasid-isasid ja vanavanemaid on rohkem, siis võib see anda ka eelise, sest lähedaste võrgustikus on palju rohkem infot," sõnas professor. Ta lisas, et kokkuvõttes süvendab perekondlike taustade erinevus ebavõrdsust noorte edukuses tööturul ja ka töötuna hakkama saamisel.

Riigi panus töötuse mõjude pehmendamisel

Unt märgib, et kui töötuks jäämine tõstab vaesusriski märgatavalt, siis noorte puhul ajutistel töökohtadel töötamine kohest vaesusriski ei suurenda. "Samas tõstavad ajutised töökohad vaesusriski vanemas eas, kuna ajutistel töödel töötavatel on vähem võimalust pensionisse panustada," kommenteeris Unt.

Professor märkis, et kuigi Euroopa Liidu sees on üpris lihtne mõnes teises riigis tööd leida, tuleks mõelda ka sellele, kuidas klapib regulaarne välismaal töötamine kokku pensionisüsteemidega, mis on riikidepõhised. "Eesti esimese samba makseid saab Euroopa Liidu teistest riikidest üle tuua, palju keerukam on teiste pensioniskeemidega, näiteks ametipensionitega," arutles Unt.

Värskelt ilmunud raamatus on analüüsitud, mis meetmed aitavad noorte tööturu ebakindluse mõjusid vähendada. "Riigid, kus on heldem töötutoetuste süsteem, langeb töötuks jäädes noorte heaolu vähem. Samuti pehmendab tööturu ebakindluse mõjusid see, kui on võimalus haridussüsteemi tagasi tulla," märkis professor.

Julgustamine on pool võitu

Kui noore sissetulek langeb, siis esimesena satub löögi alla sotsiaalne suhtlus. "Ühe korra tehakse sõbrale sissepääs üritusele või baaris jook välja, järgmine kord on see juba ebamugav. Siis on oht, et noor jääb sellest suhtlusringist välja, kus on rohkem kontakte ja paremad töökohad," selgitas Unt.

Lisaks tuli intervjuudest välja, et noored ei seisa oma õiguste eest tööandjaga suhtlemisel, sest teavad, et tööturu olukord on habras. "Läbikukkumist soodustab ka võimaluste paljusus, sest see raskendab orienteerumist. Ei kujutata ette, mis töö võiks sobida ja kandideeritakse kohtadele, kuhu tegelikult ei kvalifitseeruta või mis lihtsalt ei sobi," sõnas Unt.

Tööturuga seotud raskustega toimetulekul on professori sõnul oluline, et on olemas inimene, kellelt saab nõu küsida ja kes julgustab kõrgemaid sihte seadma: "Kui oma perekonnas sellist inimest ei leidu, siis on laiemal keskkonnal veelgi olulisem roll: kooliõpetajatel, huviharidusel, töötukassa töötajatel ja sotsiaaltöötajatel," rääkis uurija.

Marge Unt ja teised kirjutavad ebakindla tööturuga seotud väljakutsetest noorte jaoks kogumikus Social Exclusion of Youth in Europe: The Multifaceted Consequences of Labour Market Insecurity.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: