Paljud inimesed peavad ebamugavaks küsimust "millal siis kah peenikest peret on oodata?" Sellele on loogiline põhjendus, mille leiab artikli lõpust, kuid enne vastame küsimusele, millist iga peavad Euroopa riikide, sh Eesti elanikud sobivaimaks laste saamise vanuseks?

Järgnev graafik näitab, et Euroopa Sotsiaaluuringu (ESS) andmete kohaselt peavad Euroopa riikide elanikud naisele ideaalseimaks emaks saamise aega 25. ja 28. eluaasta vahel. Eesti torkab Euroopas koos teiste Balti riikide ja Bulgaariaga silma suhteliselt noorte grupina, kus eeldatakse, et naised saavad emaks umbes 25. eluaastal, kirjutab Tartu Ülikooli ajakirjandusuuringute teadur ja Karlstadi Ülikooli järeldoktor Marju Himma.

Kõigis riikides on meeste elu aeglasem ning ka ootused laste saamisele vanemas eas kui naistel. Näiteks Eestis usutakse, et isaks võiks saada 27–28-aastaselt.

Eurostati andmetel saab keskmine Euroopa naine esimest korda emaks 29,4-aastaselt, Eestis 28,2-aastaselt. Seega on nii tegelik kui ka soovitud esimese lapse saamise aeg Eestis varasem. Kui tulla tagasi ülaloleva joonise ning Eurostati andmete juurde, siis mõlema andmestiku puhul juhivad teadlased tähelepanu märkimisväärsetele muutustele just Eesti puhul. 

ESS-i andmed näitavad, et 2006. ja 2018. aasta vahel on toimunud märkimisväärne muutus ideaalses lapsevanemaks saamise ajas. Kui 2006. aastal leidsid inimesed, et naine võiks emaks saada pärast 23. sünnipäeva, siis tosin aastat hiljem on see ootus nihkunud kaks aastat hilisemaks. Meeste puhul peeti 2006. aastal parimaks isaks saamise eaks 26. eluaastat, tosin aastat hiljem on see liikunud 28. sünnipäevast edasi. Samas tempos on liikunud ka tegelik inimeste käitumine.

Eurostati andmed näitavad näiteks, et Eestis tegi emaks saamise vanus 2015. ja 2019. aasta vahel läbi rekordhüppe: esmasünnitajate keskmine vanus kasvas terve aasta jagu, mis on Euroopa suurim muutus. 

Peenikese pere küsimus

Sotsiaalteaduslikud uuringud võimaldavad märgata ja mõista ühiskondades toimuvaid muutusi, et kasutada seda näiteks poliitikate kujundamisel ja igapäevaelu korraldamisel. 

Kuid miks siis ikkagi küsimus "millal siis kah peenikest peret on oodata" tekitab ebamugavustunnet ning miks seda ikka läbi aastakümnete küsima kiputakse? Ülevaate koostanud demograafid pakuvad, et kui inimese arusaam, millal peaks lapsi saama, lahkneb tavapärasest laste saamise east, tekibki selle küsimuse esitamisel ebamugavus.

Lisaks peavad inimesed seda ka liigseks sekkumiseks enda eraellu, millele tänapäeval ei ole enam vanematel ja vanavanematel mõju.

Euroopa Sotsiaaluuring on rahvusvaheline sotsiaalteaduslik uuring, mida Eestis toetab Eesti Teadusagentuur. Andmeid on kogutud alates 2002. aastast iga kahe aasta järel. ESSi andmekogus on 500 000 inimese andmed 35 riigist. Eestis küsitletakse 2000 inimest. Ülevaade elusündmustest ilmus Euroopa Sotsiaaluuringu ülevaates.