Uuring: sooline palgalõhe tekib Eestis ettevõtte sees ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eesti palgaerinevus kujuneb 35 protsendi ulatuses ettevõtte tasandil
Eesti palgaerinevus kujuneb 35 protsendi ulatuses ettevõtte tasandil Autor/allikas: Joe Giddens/PA Wire/PA Images/Scanpix

Eesti paistab silma suure soolise palgalõhega. Siinne palgaerinevus kujuneb 35 protsendi ulatuses ettevõtte tasandil, selgub Tartu Ülikooli majandusteadlaste uuringust.

Eesti sooline palgalõhe on Eurostati andmetel Euroopa Liidu suurim. Kaks kolmandikku sellest lõhest pole seletatav tavapäraste teguritega nagu inimese vanus, ametiala või ettevõtte tegevusvaldkond. Seetõttu uurisid Tartu Ülikooli majandusteadlased soolist palgalõhet ettevõtte sees toimuva vaatepunktist.

"Sarnaselt teiste riikidega – aga Eestis eriti – on palgalõhes väga oluline ettevõttespetsiifiline komponent. Ettevõttetaseme tegurid (nt ettevõtte innovaatilisus, tehnoloogia, välisturule oritenteeritus, rahvusvahelistumine, välisomanikele kuulumine) selgitavad kuni 35 protsenti soolisest palgalõhest," ütleb uuringu üks autoreid Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rakendusökonomeetria vanemteadur Jaan Masso.

Tema sõnul on ettevõttetaseme tegurite osatähtsus soolises palgalõhes aja jooksul kasvanud. Eriti on kõnealuste tegurite mõju tuntav ning visa kaduma kõrgepalgaliste ja kõrgema oskustasemega töötajate seas.

Palgaläbirääkimiste suur mõju

Masso ja kolleegid analüüsisid maksu- ja tolliameti tööhõiveandmeid ning äriregistri erasektori tööandjate andmeid aastatest 2006-2017. Andmed hõlmasid kogu Eesti tööealist elanikkonda.

Uurijad jagasid ettevõtte sees toimuva kaheks eraldi komponendiks. Nad eristasid palgalõhet, mis johtub meeste ja naiste erinevast jagunemisest ettevõtete vahel (ingl k sorting) ning palgalõhet, mille taga on palgaläbirääkimised ettevõtte sees (ingl k bargaining).

Uuringus selgus, et ettevõtte tasandi tegurid moodustavad soolisest palgalõhest 35 protsenti. Siin jaguneb palgalõhe kujunemine omakorda kaheks.

"Ühelt poolt puudutavad ettevõttetaseme tegurid seda, millistes ettevõtetes naised ja mehed töötavad," ütleb Masso. "Meeste osakaal on suurem kõrgema tootlikkusega ja kõrgema palgatasemega ettevõtetes."

"Teine ettevõttetaseme tegurite komponent puudutab just palgaläbirääkimiste kanalit – see panustab soolisse palgalõhesse, kui naised saavad samas ettevõttes vähem palka kui mehed."

Absoluutnumbrites kujundab palgalõhet rohkem meeste ja naiste ebavõrdne jagunemine ettevõtete vahel. Ometi on Masso sõnul Eestis just palgaläbirääkimistel palju suurem kaal kui näiteks Portugalis, Itaalias, Saksamaal või Prantsusmaal. Nendes riikides on erinevalt Eestist ametühingud tugevad ning töötajad harjunud kollektiivselt oma õigusi nõudma.

"Saadud tulemust selgitab meie arvates Eesti tööturu institutsioonide tagasihoidlik roll palkade kujunemisel, sealhulgas suhteliselt madal miinimumpalk ja kollektiivlepingutega madal kaetus. Samuti naiste nõrgemad läbirääkimisoskused," ütleb ta.

Selgus ka, et aja möödudes on ettevõtte sees makstavate lisatasude tähtsus kasvanud. Eriti olulised on lisatasud kõrge palgaga töötajate ning spetsialistide seas.

Samas leidsid autorid, et laste saamine pole seotud palgalisade mõjuga soolisele palgalõhele. Lapse saamisel kaotab töötaja palgas 4-9 protsendipunkti. Palgalõhe kasvab ühes palgataseme ja oskustega, kuid lapsevanemaks olemisega puudub sel seos.

Lahendus peitub teadlikkuse kasvus

Vähendamaks üldist soolist palgalõhet, tuleks uurijate sõnul võtta palgaerinevuse vastu meetmeid ettevõtte sees. Samas pole kõik varasemad katsetused selliste meetmetega olnud edukad.

"Regulatsioonid ei pruugi töötada," ütleb Masso. "Nii on osades riikides nt kehtestatud sookvoote ettevõtete juhatustele (nt Norras, Itaalias ja Saksamaal), kuid neil on parimal juhul ainult väga piiratud mõju olnud soolisele võrdsusele."

Pisut paremaid tulemusi on Masso sõnul andnud  nõuded palgalõhe raporteerimiseks ettevõtte sees, nagu on tehtud näiteks Taanis. "Uuringud on näidanud, et sama ettevõtte ja sama ametigrupi meeste ja naiste keskmiste palkade avalikustamine vähendab soolist palgalõhe," ütleb ta.

Masso sõnul kasutavad tema ja ta kolleegid oma projektis töötajate palgalõhest teavitamiseks koostöös statistikaametiga arendatud digitaalset tööriista.

"Palgalõhe kuvatakse rakenduses erinevate ametialade ja regioonide lõikes ning palkade läbipaistvus aitab loodetavasti kasvatada inimeste teadlikkust ja mõjutab positiivses suunas ka palgaläbirääkimisi," kirjeldab ta.

Ühtlasi loodab ta, et selline digitaalne tööriist annab alamakstud turuosalistele ülevaate tegelikest palkadest tööturul, andes neile võimaluse ning kindluse palgaläbirääkimistel kõrgemat töötasu küsida.

Võrdsete võimaluste voliniku kantselei ning Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli ühise teadus- ja rakendusprojekti InWeGe eesmärk on analüüsida soolist lõhet varades ja sissetulekutes üle elutsükli. Kahe aasta jooksul valmib üheksa teadusuuringut ning veebirakendus, mis võimaldab kõigil Eesti inimestel tasuta võrrelda oma palka ametikaaslastega soo- ja maakonnapõhiselt. Tegevusi rahastatakse ELi õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmist.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: