Meeste ja naiste keskmise teenitud palga erinevus näitab küll vähenemise märke, kuid on endiselt suur. Eurostati andmetel oli see 2108. aastal 22,7 protsenti.  Soopõhine palgaerinevus tähendab aga pikemas perspektiivis naiste madalamat finantsvõimekust, kõrgemat vaesusriski, suuremat rahulolematust tööeluga ja madalamaid pensione.

Suur osa palgalõhest on jäänud senini seletuseta. Seletatud osa hõlmab endas aga peamiselt struktuurseid tegureid, nagu näiteks tööturu segregatsioon. See tähendab, et mehed ja naised kalduvad koonduma erinevatele ametitele ja tegevusaladele, kusjuures nn naise ametites ja tegevusaladel on palgatasemed keskmiselt madalamad. See suurendab omakorda palgalõhet.

Oluline on ka ettevõtete panus. Uuringuandmed näitavad, et meeste ja naiste palgatase sama ettevõtte sees kipub erinema isegi siis kui võtame arvesse nii tegevusala kui ameteid. Selle taga võib olla nn klaaslae efekt, mille kohaselt on takistatud naiste liikumine juhtivatele kohtadele. Või vastupidiselt klaaslifti efekt, kus tegevusaladel, kus on ülekaalus naised, soositakse karjäärivõimaluste mõttes mehi.

Seega, rääkides palgalõhest, on lisaks individuaalsetele valikutele oluline mõista ka struktuurseid piiranguid, mida muu hulgas kujundavad valitsevad hoiakud ja ootused meeste ning naiste tööturuosaluse ja -panuse suhtes.

Teadusprojekt REGE ("Soolise palgalõhe vähendamine") aitab välja selgitada ja mõista põhjuseid, miks Eestis on Euroopa suurim lõhe naiste ja meeste palkade vahel. Uuringu viivad läbi Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased koostöös Statistikaametiga.