Euroopa riikides lükkub täiskasvanuks saamine järjest hilisemasse ikka

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Hinnang täiskasvanuks saamise keskmisele eale erineb Euroopa riikide lõikes kaheksa aastat. Autor/allikas: Phinehas Adams/Unsplash

Kuigi ametlikku täiskasvanuea algust tähistab enamasti 18. sünnipäev, siis enamikus Euroopa riikides ei peeta noori täiskasvanuks enne 20. eluaastat ja aasta-aastalt lükkub täiskasvanuks saamine üha hilisemasse vanusesse, ilmneb Euroopa Sotsiaaluuringu andmetest.

"Igale asjale on määratud aeg ja aeg on igal tegevusel taeva all." Seda Koguja raamatu tsitaati on kasutatud nii laulusõnades kui ka matkitud rahvaütlustes. Sotsiaaluuringu andmed näitavad, kuidas tänapäeva eurooplased saavad aru elust ja mis vanuses peaksid olulised elusündmused aset leidma: näiteks millal on aeg vanemate juurest välja kolida, lapsi saada või vanaks saada, kirjutab Tartu Ülikooli ajakirjandusuuringute teadur ja Karlstadi Ülikooli järeldoktor Marju Himma.

See informatsioon aitab teadlastel ka prognoosida seda, millised sündmused järgnevad millistele, näiteks kas abielu eelneb laste saamisele. Samuti on oluline, millised elusündmused on omavahel seotud, näiteks vanemapuhkuse võtmine ja tööhõive. Teadmised inimeste arusaamadest ja nende muutuste uurmisest aitavad kujundada poliitikaid ning teha ühiskonnas paremaid otsuseid.

Euroopa Sotsiaaluuringu andmetele tuginedes panid sotsiaalteadlased kokku kirjeldused erinevatest elusündmuste ajastustest. Mida kõnelevad need Eesti kohta võrdluses teiste Euroopa riikidega? Esimesena vastame täiskasvanuks saamist puudutavaid tulemusi.

Millal saab inimene täiskasvanuks?

Euroopa riikides saavad inimesed seaduslikus mõttes täiskasvanuks 18. eluaastal. Samas enamiku riikide elanikud peavad inimest täiskasvanuks ikka 20. eluaastates. Sarnane on ka arusaam, et noormehed saavad täiskasvanuks hiljem kui neiud. 

Hinnang täiskasvanuks saamise keskmisele eale erineb aga riikide lõikes kaheksa aastat – kui briti ja tšehhi naised saavad täiskasvanuks 18-aastaselt, siis Bulgaarias peetakse meest täiskasvanuks alles 26-aastaselt. Eesti elanikud peavad neiut täiskasvanuks 19-aastaselt ja noormeest 22-aastaselt. 

Täiskasvanuiga lükkub edasi

Euroopa Sotsiaaluuringu 2006. ja 2018. aasta uuringute võrdluse andmed võimaldavad vaadelda muutusi inimeste hoiakutes. Paljusid riike ühendab trend, et täiskasvanuks peetakse inimest järjest hilisemas eas, eriti naisi. Meeste täiskasvanuks saamise vanuse hinnang on jäänud enam-vähem samaks 12 riigis, aga naiste puhul vaid seitsmes riigis.

Teadlased toovad esile, et ootused naiste ja meeste elu kulgemisele erinevad märkimisväärselt. Mehed leiavad 16–17 riigis, et naised jõuavad täiskasvanuikka enne 20. eluaastat. Samas pole mitte ühtki Euroopa riiki, kus naised peaksid mehi täiskasvanuteks enne 20. eluaastat.

Keskmine vanus, millal saadakse täiskasvanuks. 2006. ja 2018. aasta ESSi andmete võrdlus. Autor/allikas: ESS

Mõõdetav hinnang täiskasvanueale

Traditsioonilistes hõimuühiskondades tähistatakse täiskasvanuks saamist rituaalsete talitustega. Kaasaegsetes ühiskondades teeb inimese täiskasvanuks seadus 18. eluaastal. Mida mitmekesisemaks ja keerukamaks muutuvad ühiskonnad, seda keerulisem on öelda täpset eluhetke, millal inimest täiskasvanuks peetakse. Euroopa Sotsiaaluuringu andmed pakuvad üht, mõõdetavat võimalust selle hindamiseks.

Euroopa Sotsiaaluuring on rahvusvaheline sotsiaalteaduslik, mille andmeid on kogutud alates 2002. aastast iga kahe aasta järel. ESSi andmekogus on 500 000 inimese andmed 35 riigist. Eestis küsitletakse 2000 inimest. Ülevaade elusündmustest ilmus Euroopa Sotsiaaluuringu ülevaates.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: