Tartu Üliooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar analüüsis Euroopa Sotsiaaluuringu andmeid, et saada teada, millised tegurid toetavad vanemate inimeste puhul rõõmsat ellusuhtumist. Teisisõnu, mis neid õnnelikuks teeb. Ainsaar tõi saates "Uudishimu tippkeskus" välja neli olulist tegurit:

1. Sissetulek ehk kindlustunne oma majandusliku toimetuleku pärast.
2. Tervis, mis peab olema korras.
3. Riik ehk usaldus riigikorra vastu, täpsemalt usaldus ja tunnustus valitsuse ja parlamendi töö suhtes.
4. Suhted teiste inimestega ehk oleks inimesi, kellega läbi käia ja aega veeta.

Kui vaadata vastupidi: mis teeb eakaid õnnetuks, siis on need needsamad põhjused, mis teevad õnnelikuks ehk õnnetuks teeb see, kui pole tervist, sissetulek ei võimalda äraelamist, riigis pole asjad nii nagu tahaks ning pole ka lähisuhteid, näiteks lapsi või sõpru, kellega aega veeta ja rääkida. Viimane on iseäranis kriitiline hooldekodudes viibivate vanurite puhul, sest seal tunnevad nad end veel enam üksildasena.

ERR Novaator koos Vikerraadioga otsis välja teadusartikleid, milles uuritakse eakate melanhoolsuse ja depressiooni põhjuseid.

Lapsed tõesti on kõige kindlam pensionisammas, mitmes mõttes. Nii võiks kokku võtta Hiinas pikaajalise uuringu tulemused, mis ilmusid tänavu aprillis ajakirjas Journal of Affective Disorders.

Selles uuringus analüüsiti enam kui 11 000 eaka andmeid ning selgus, te neil vanuritel, kel oli erinevate põlvkondade vahel soojad ja toetavad perekondlikud suhted, esines oluliselt vähem depressiooni. Osaliselt oli väiksema depressiooniesinevuse taga ka asjaolu, et perekonnad toetasid oma eakaid liikmed, kes seetõttu ei pidanud nii väga muretsema oma sissetuleku pärast.

Põlvkondade vahelised head suhted, nagu selgus andmetest, toetavad eakate majanduslikku toimetulekut ja aitavad ka hoida neid aktiivselt tegutsemas ja teistega suhtlemas, mistõttu esineb neil eakatel oluliselt vähem depressiooni. See toetab Mare Ainsaare esiletoodut: majanduslik toimetulek ning seltskondlikkus on oluline komponent eluga rahuloluks ja õnnelikkuseks.

USA Duke'i ülikooli teadlaste uuringust tasub aga esile tuua seos südame- ja veresoonkonnahaiguste ning depressiooni vahel. Selles uuringus sedastavad teadlased, et südamehaigustel ja depressioonil on omavahel sünergiline seos. Teisisõnu, neil, kel esineb südamehaigusi, esineb rohkem ka depressiooni, kuna nende haiguste tekkepõhjused võivad olla sarnase algega.

Seetõttu tasuks just südame- ja veresoonkonna haigusi põdevate eakate patsientide puhul olla tähelepanelik ka depressiooniilmingute suhtes. Seda saavad teha nii perearstid kui ka lähedased.

Egiptuse eakatel tehtud uuringus aga püüti kaardistada depressiooniks soodsa pinnase loovad tegurid. Ja need on:

• Linnas elamine
• Unetuse all kannatamine
• Naissoost olemine (naistel esineb depressiooni enam kui meestel)
• Stress
• Perekonnaelus ette tulevad segadused
• Kohustus hoolitseda vanemate eest
• Uskmatus

Teistpidi võib neist teguritest mõelda ka kui teguritest, millega teadlikult tegeleda või vältida, kui see võimalik on. Näiteks religioossus tähendab sageli ka kogudusse kuulumist, mis omakorda tagab sotsiaalse suhtluse ning vaimse ja materiaalse toe, kui selle järele peaks olema vajadus.

Samuti on peresuhete eest teadlik hoolitsemine üks viis tagada lähikondsete tugi rasketel hetkedel, mis toetab nii Mare Ainsaare kui ka Hiinas tehtud uuringu tulemusi: head suhted perekonna ja hõimlastega aitavad üle raskustest.  

Teadlik negatiivse stressi vähendamine on kahtlemata igas vanuses inimestele üks viis vältida depressiooni kujunemist.

Kuidas ja miks depressioon kujuneb, sellest rääkisid Vikerraadio saates "Huvitaja" psühhoterapeut Kaire Talviste ja Tallinna Ülikooli demograafia keskuse vanemteadur Merike Sisask.