Teadlased kogusid andmeid umbes 1,2 miljoni ameeriklase füüsilise käitumise ja meeleolu kohta. Osalejatel paluti vastata küsimusele, kui mitu korda on nad viimase 30 päeva jooksul tundnud end vaimselt halvasti, näiteks stressi, depressiooni või emotsionaalsete probleemide tõttu.

Osalejatelt küsiti ka nende sissetuleku ja füüsiliste tegevuste kohta. Nad said valida 75 füüsilise tegevuse tüübi hulgast – alates muru niitmisest, laste eest hoolitsemisest ja majapidamistööde tegemisest kuni jõutõstmise, jalgrattasõidu ning jooksmiseni.

Aktiivsed inimesed kipuvad olema õnnelikumad

Teadlased leidsid, et kuigi need, kes tegelesid spordiga regulaarselt, tundsid end keskmiselt 35 päeval aastas emotsionaalselt halvasti, tundsid spordiga mittetegelevad osalejad end keskmiselt halvasti sagedamini, 18 päeval rohkem.

Lisaks leidsid teadlased, et füüsiliselt aktiivsed inimesed tunnevad end sama hästi kui need, kes ei tee sporti, kuid teenivad igakuiselt 2000 dollarit või rohkem. Sisuliselt peaks inimene teenima kõvasti rohkem, et saada spordiga samaväärselt õnne suurendavat mõju.

Aga see ei tähenda, et mida rohkem sporti inimene teeb, seda õnnelikum ta on.

Liiga palju sporti võib vaimset tervist hoopis kahjustada

Sport on inimesele selgelt hea, kuid kui palju on liiga palju? "Seos treeningu kestuse ja vaimse koormuse vahel on U-kujuline," ütles Adam Chekroud, üks uuringu autoritest Yale'i ülikoolist. Uuringus leiti, et füüsiline aktiivsus aitab paremale vaimsele heaolule ainult siis, kui see jääb teatud kestusvahemikku.

Uuringu kohaselt on 3–5 trenni, millest igaüks kestab 30–60 minutit, nädala kohta ideaalne. Nende osalejate vaimne tervis, kes tegid trenni kauem kui kolm tundi päevas ja vähemalt kuus korda nädalas, kannatas rohkem kui nende oma, kes ei olnud füüsiliselt eriti aktiivsed.

Teadlased märkasid ka, et teatud spordialad, mis on seotud sotsialiseerumisega, näiteks meeskonnaspordialad, võivad inimese vaimsele tervisele mõjuda positiivsemalt kui mõned teised alad.

Hoolimata asjaolust, et jalgrattasõit, aeroobika ega fitness ei ole tehniliselt meeskonnaspordialad, võib neil tegevustel olla samuti märkimisväärne positiivne mõju vaimsele tervisele.

Uudis ilmus algselt väljaandes Business Insider.