Uuring: Eesti laste heaolu mõjutab kõige enam oskus olla endaga rahul ({{commentsTotal}})

Foto: Anna Samoylova / Unsplash

Rahvusvahelise uuringu tulemuste põhjal on Eesti lapsed oma eluga üle keskmise rahul, kuid vaadates lähemalt tegureid, mis eluga rahulolu mõjutavad, tasuks õpetajatel ja lapsevanematel toetada lapsi, et õpetada neile endaga rahul olemist. Olulised on ka lähisuhted ning turvaline kasvukeskkond.

Enamasti mõõdetakse laste heaolu teadasaamiseks kvantitatiivseid näitajaid, nagu laste suremus, vaesus, hariduslik edasijõudmine, koolist väljalangevus, õpingutes edenemine jmt. Aga kui nende näitajate peale mõelda, siis on need kõik mõõdavad n-ö väljaspool last ehk laste käest ei küsita. Seetõttu ongi viimastel aastatel hakatud rohkem rääkima subjektiivsetest heaolunäitajatest, mis tuginevad lastelt otse küsimisel: kui õnnelik sa oled, kui rahul oled oma eluga. Sellega tegelebki rahvusvaheline laste heaolu uuring Children's World.

Projekti juhib Seouli Riikliku Ülikooli sotsiaalse heaolu professor Bong Joo Lee, kes rääkis uuringu tulemustest ja Eesti laste õnnelikkusest Tartus toimunud lasteuurijate konverentsil.


Mis selle uuringu eriliseks teeb?

Enamik laste heaolu kaardistavad uuringud kasutavad üldisi ja kvantitatiivseid riiklikke näitajaid, näiteks SKP muutus, vaesus, haridustase jmt. Children's Worldi uuringus aga küsitletakse lapsi ning selle kaudu saadakse teada, mida lapsed ise oma eluga rahulolu ehk subjektiivse heaolu puhul välja toovad. 

"Riiklikel näitajatel nagu vaesus on väga piiratud võimalus väljendada laste tegelikku heaolu," sedastas Bong Joo Lee oma ettekandes. Seega SKP ei ole mõõdik, mille kaudu väljendada laste õnnelikkust või heaolu. Selle asemel on tõhusamad n-ö mikrotasandi mõõdikud:

  • Materiaalne toimetulek,
  • Tervis,
  • Suhted teistega,
  • Õppimine,
  • Ohutu keskkond,
  • Isiklik ehk psühholoogiline toimetulek.

Kümne aasta jooksul kolmes laines küsitletud vastavalt:

  1. 14 riigis 33 000 last,
  2. 18 riigis 60 000 last,
  3. 40 riigis 90 000 last.

Eesmärk on olnud saada võimalikult ulatuslik ülevaade laste subjektiivsest rahulolust erinevates riikides.


"Laste igapäevaelu mõjutab nende heaolu, peamiselt pere, kool ja naabrus. Mõistagi mõjutavad laste heaolu ja toimetulekut ka kodune vägivald, vaesus, õppimine ja stress," märkis Lee. Laste heaolu tõstavad aga head lähisuhted, turvaline keskkond ning vaba aja tegevused.

Aga see kõik tekitab küsimuse, miks mõnes riigis on lapsed õnnelikumad kui teises. Selle mõistmine võimaldab muuta ka riikide tegevusi, et lapsed oleksid õnnelikumad.

Lee esitles 22 riigi võrdlust, milles Eesti lapsed on subjektiivse heaolu poolest üsna keskmiste hulgas. Aasia riikide lastel on see näitaja aga võrdlusriikide madalaimate hulgas. 22 riigi võrdluses oli Lõuna-Korea tagantpoolt 4. kohal, Taiwan tagantpoolt 3., Nepal eelviimasel ja Vietnam viimasel kohal.

Mõistagi tekitas see tulemus sotsiaalteadlastes küsimuse, kas nii ongi või on äkki tegu uuringumeetodist tuleneva häirega? Või on küsimus sootuks selles, et Aasia maade kultuuri eripära on olla tagasihoidlik ning seetõttu võisid lapsed anda tagasihoidlikumaid vastuseid. Täpne vastus vajab edasist uurimist.

Turvaline kool on olulisem kui naabruskond

Mida tugevamad on perekondlikud sidemed, seda suurem on laste rahulolu. Peresuhted selgitavad 35 protsenti erinevusi, mis 22 võrdlusriigi vahel ilmnevad.

Peresuhetega peaaegu samaväärselt oluline on kodune turvatunne.

Üllatavalt on aga materiaalsel toimetulekul oluliselt väiksem seos laste subjektiivse heaoluga. Üsna ootuspäraselt on suhted kaaslaste ja õpetajatega väga olulised laste heaolus.

Lee ja tema kolleegide üllatuseks on aga kiusamise ja rahulolu vahel väga nõrk side, teisisõnu: kiusamine ei mõjuta kuigi palju lapse rahuolu eluga. Samas kooliturvalisus näib olevat vägagi oluline mõjur lapse heaolus.

Kogukonna turvalisusel, sarnaselt kiusamisega, on taas nõrk side lapse heaoluga ehk see ei mõjuta kuigi palju lapse rahuolu eluga. Selle põhjenduseks tõi Lee, et lapsed lihtsalt tajuvad oma vahetut füüsilist keskkonda vahetumalt kui naabruskonda. 

Raha ei tee õnnelikumaks

Kuna kõikide riikide kohta ei olnud andmed  täielikud, võttis Lee oma edasisse analüüsi 18 riiki, et neid saaks detailides võrrelda. 

Enamikus riikidest on mustrid sarnased: on tegurid, mis ühtviisi mõjutavad laste heaolu. Kui vaadata kõigi 18 riigi kohta koos, siis on näha, et näiteks mida tugevamad on perekondlikud sidemed, seda suuremat eluga rahulolu lapsed tunnevad. Kuid kui vaadata riike eraldi, tuleb välja, et kõik tegurid ei ole sama mõjuga. Näiteks kiusamise puhul tõusid esile Alžeeria, Kreeka ja Eesti – nendes riikides ei ole kiusamisel kuigi suurt mõju laste heaolule.

Materiaalsetel vahenditel ei ole Belgias, Prantsusmaal ja Eestis kuigi suurt mõju laste heaolule. Huvitav on, et ühel teguril, näiteks materiaalsusel, on laste heaolule Lõuna-Aafrikas mõju 47 protsenti, mujal on see mõju oluliselt väiksem.

Või võtame siia kõrvale seose SKP kasvu ja heaolu kasvu vahel. Arenenud riikides on lapsed üldiselt õnnelikumad, kuid kas selles heaolus on oma osa ka SKP kasvul? Kui majanduslik kindlus on olemas, hakkavad laste heaolu mõjutama teised tegurid, nentis Lee. 

"Laste heaolu näib olevat sootuks teistsugune kui täiskasvanute oma," nentis Lee. Samuti ei ole tulude jaotuse ebavõrdsust väljendaval Gini indeksil seost laste õnnelikkusega.

Lee võtab majandusnäitajate mõju kokku nii: kui täiskasvanute puhul on näha, et mida suurem on SKP kasv, seda õnnelikumad nad on, siis laste heaolul ei ole SKP kasvuga mingit seost.

Aga mis siis, kui arenguriikides mõjutavad hoopis muud tegurid, mida arenenud riikide puhul isegi ei mõõdeta?

Selleks võttis Lee oma uuringus appi lisamõõdikud, mille abil analüüsida igas riigis eraldi laste subjektiivset heaolu. Need tegurid olid:

  • Elukoht ehk rahulolu oma koduse elu kui elukeskkonnaga.
  • Raha ehk rahulolu asjadega.
  • Ajakasutus ehk rahulolu aja kasutamise ja vaba aja veetmisega.
  • Õppimine ehk rahulolu õpilasena ja õpituga.
  • Suhted ehk rahulolu inimestega, kellega koos elatakse, pere, sõprade ja klassikaaslastega.
  • Turvaline keskkond ehk turvaline kodu, piirkond ja üldine turvatunne.
  • Ise ehk rahulolu iseendaga, vabaduse, välimuse ja tervisega.

Eesti puhul ilmnes, et näiteks elukohal on üsna ebaoluline roll lapse subjektiivses heaolus. Õigupoolest mängis elukoht Eesti laste puhul võrreldes teiste riikidega kõige vähem rolli: 20 punkti skaalal 3,1 punkti, samas kui tabeli esikohariigis Sri Lankal moodustas see eluga raholulust 12,5 punkti. 

Bong Joo Lee konverentsiettekannet saab vaadata alljärgnevast videost:



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: