Mida peate oma senise elu või karjääri kõige nauditavamateks hetkedeks ning kui palju võivad ühtida need põhjustega, mille pärast teid akadeemikukandidaadiks esitati?

Usun, et just praegu olengi oma teadlasekarjääri ühes produktiivsemas ja nauditavamas faasis, kuigi kogu teekond käesolevasse hetke läbi aastakümnete on olnud väga põnev ja arendav.

Minu panus teadustöösse on leidnud just käesoleval aastal väljastpoolt tunnustus päris mitmel moel, millest akadeemikukandidaadiks esitamise protsessi valguses võiks ehk esile tuua riiklikku aastapreemiat sotsiaalteadustes tööde tsükli eest "Vaimse tervise ja heaolu ning sellega seonduva riskikäitumise (eelkõige suitsiidikäitumise) sotsiaalsed mõjutegurid".

Akadeemikuks esitamise põhjused ei ole arvatavasti seotud aga mingi konkreetse faktiga, vaid see on põhjuste kogum.

Millised on teie valdkonna peamised väljakutsed Eestis ja maailmas tervikuna?

Rahvatervise valdkonnas tervikuna on kahtlemata praeguse hetke kõige suurem väljakutse nii globaalselt kui ka Eestis COVID-19 kriis, mille mõju rahvastiku oodatavale elueale ja tervena elatud aastatele, (need on kaks kõige olulisemat rahvatervise mõõdikut), on juba näha.

Rahvatervise valdkonnas on minu kitsamaks tegevusvaldkonnaks olnud uuringud vaimse tervise ja suitsiidikäitumise suunal. COVID-19 kriis ei ole jätnud jälge mitte ainult rahvastiku füüsilisele tervisele, aga on esile toonud suure hulga vaimse tervise probleeme ning pannud inimeste stressiga toimetuleku ja kohanemisvõime üsna äärmuslikul moel proovile.

Millisena näete te akadeemikute rolli 21. sajandi ühiskonnas ja kui nähtavad peaksid olema nad argielus?

Arvan, et akadeemikute roll peaks olema mitmekülgne. Esmalt peaksid nad kindlasti tegema tipptasemel teadust ja hoolitsema selle eest, et teadlaskonnal oleks järelkasvu, kes jagaksid teaduse ja ühiskonna jaoks olulisi väärtusi.

Teisalt peaksid nad olema väga näoga ühiskonna poole ning neil peaks olema oskus ja valmidus panustada teaduskommunikatsiooni erineval tasemel – näiteks meediaga suheldes, gümnasistidele teaduspõhist maailmavaadet propageerides või poliitikakujundamisse sisendit andes. Rahvatervise valdkonnas on eriti oluline, et teadus oleks tihedalt seotud praktikaga ja praktika teadusega.

Mida tähendaks akadeemiku tiitli saamine teile isiklikult ja kuidas see teie elu muudaks?

Akadeemiku tiitel oleks erakordselt suur tunnustus, aga ka vastutus. Usun, et see annab eksperdi rollis esinedes häälele kaalu juurde, võib-olla sagenevad kutseid eksperdi rollis ühiskonnale olulistes protsessides osaleda.

Minu tavapärased tegevused teadlase ja õppejõuna Tallinna Ülikoolis jätkuksid, samuti jätkub käimasolev protsess Eesti inimarengu aruande 2023 "Vaimne tervis ja heaolu" peatoimetajana. Teaduste Akadeemia tegevustesse haaratus tuleks siia juurde.